"Nagu me täna juba nägime, Venemaa on teatanud, et kavatsetakse relvaks pöörata energiavarustusküsimus. Võib-olla mõeldakse ka muude provokatsioonide peale," kommenteeris Salm võimalikke stsenaariume "Aktuaalses kaameras".

Taoliste võimalike ohtude tõttu on oluline, et Soome ja Rootsi liitumislepingud saaksid teiste NATO riikide parlamentides võimalikult kiiresti ratifitseeritud. Samas tõdes Salm, et siseriiklikud protsessid ja siseriiklik poliitika võivad olla turbulentsed igas riigis, mistõttu on raske ennustada, kui kaua see täpselt aega võtab.

Põhiline kasu, mida Eesti saab sellest, kui Soome ja Rootsi NATO-ga liituvad, on Salmi sõnul asjaolu, et strateegilis-poliitiliselt muutub Euroopa ühtseks sõjaliseks alliansiks.

"Läänemerd hakkab ümbritsema ühtne sõjaline allianss. Sõjalis-tehniliselt muudab see kindlasti Venemaa jaoks olukorra ebasoodsamaks," ütles Salm, rõhutades samas, et see ei ole mingi võluvits, mis kõik julgeolekuprobleemid meie regioonis lahendaks. Esiteks on Vene Föderatsioon juba üsna pikka aega pidanud Soomet ja Rootsit NATO-ga integreerunud riigiks ning teiseks on Soome ja Rootsi NATO-ga juba pikalt koostööd teinud. "Nii et sõjaline integratsioon on juba päris suurel tasemel."

Kommenteerides Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani reedest avaldust, et riigil pole võimalik toetada Rootsi ja Soome plaane NATO-ga liitumiseks, tõi Salm välja, et Türgi on tihtipeale silma paistnud sellega, et kollektiivkaitse huvide arendamise tuules üritatakse ka oma huvisid arendada.

"Eks nad näevad võimalust mõnel tippkohtumisel endale olulises punktis mõni soodne lahendus kätte saada. Teine argument on siin ka Soomele ja Rootsile. See on neile esimene õppetund, et NATO on kollektiivkaitse organisatsioon, seal sünnivad otsused konsensuslikult ning peavad arvesse võtma kõikide liitlaste julgeolekuhuvisid."

Salmi sõnul on Eesti roll Soome ja Rootsi NATO-teemas liitumislepingu võimalikult kiire ratifitseerimine, et saata ka teistele liitlastele sõnum, et seda on võimalik kiiresti teha ning et see on oluline teema. Mis puudutab Soome ja Rootsi julgeolekulepet brittidega, ja ilmselt tuleb Salmi hinnangul midagi sarnast ka ameeriklastega, siis peamiselt etendab see strateegilise heidutuse rolli Venemaa suunas. "See roll on tugevam siis, kui seda annavad edasi tuumariigid. Mis puudutab taolist Eesti toetust, siis ma arvan, et kui Soome peaks sõjalist abi vajama, siis Eesti valitsus on valmis seda kindla peale neile ka pakkuma," ütles Salm.