Venemaa vägede Ukrainas jätkuva rünnaku valguses ning juuni lõpus toimuva NATO tippkohtumise eel kogunenud Rumeenia, Poola, Ungari, Bulgaaria, Tšehhi, Slovakkia, Eesti, Läti ja Leedu riigipead arutasid oma regiooni julgeolekuküsimusi ning kooskõlastasid oma positsioone, edastas USA ajaleht The Washington Post.

"Me peame kindlustama, et NATO oleks valmis ja suuteline vastama efektiivselt ja kohaselt ohtudele, millega ta silmitsi seisab," ütles kohtumist juhtinud Rumeenia president Klaus Iohannis ajakirjanikele. "Allianss peab olema valmis kaitsma iga tolli oma territooriumist," lisas ta.

"See, mida me soovime saavutada, on NATO tugevdatud kohalolek idatiival, ühtne ja sidus, jõuline, usaldusväärne ja jätkusuutlik, eriti Mustal merel, mis on Venemaa ohtudele kõige enam avatud," märkis Iohannis.

Musta merega, mille ääres paikneb ka Venemaa rünnaku alla sattunud Ukraina, külgnevad kolm NATO riiki – Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi.

Poola president Andrzej Duda lisas, et loodab NATO ja sealhulgas USA vägede arvukuse suurendamist "ka Euroopa meiepoolses osas".

"Me tahame NATO tugevdatud kohaloleku, mis meil praegu NATO idatiival on, laiendamist. Me soovime praeguste pataljoni suuruste lahingugruppide ümberkujundamist brigaadisuurusteks," rääkis Duda. Tema sõnul tähendab brigaadi lahingugrupp 3000 sõjaväelast, mis oleks [NATO üksuste] "märgatav ja nähtav tugevdamine".

Iohannis avaldas toetust ka NATO suhete tugevdamiseke "partneritega, kes on sügavalt mõjutatud Venemaa survest ja agressioonist" ja ütles, et toetab NATO avatud poliitikat Soome ja Rootsi vastuvõtmiseks allianssi. "Nende riikide liitumine suurendab kogu alliansi julgeolekut," märkis Rumeenia president.

Karis: vajame NATO idatiival tugevamat sõjalist heidutust 

Eesti president Alar Karis rõhutas pressiteate vahendusel, et liitlastel tuleb suurendada sõjalist heidutust idatiival ja oma kaitsekulutusi, selgelt keskenduda kollektiivkaitsele ning käsitleda Venemaad kui kõige otsesemat ja vahetumat ohtu NATO-le.

Ta kinnitas ka sotsiaalmeediasse tehtud postituses, et kõik kohtumisel osalenud üheksa riiki nõustusid, et Venemaa ohustab NATO-t ning alliansi idatiiba tuleb tugevdada. "Meie toetus Ukrainale on vankumatu ja jätkub. Rõhutasin ka vajadust suurendada kaitsekulusid kõigis liikmesriikides," kirjutas Karis.

Great to meet fellow #Bucharest9 leaders. All agreed that Russia is a threat to NATO, and Eastern flank must be strengthened. Our support to Ukraine is unwavering and will continue. Also emphasised need for more spending on defence across NATO pic.twitter.com/OK779FpLnA

— Alar Karis (@AlarKaris) June 10, 2022

Karise sõnul olid kohtumisel osalenud riigipead sama meelt, et Madridi tippkohtumisele minnakse ühise seisukohaga, et kollektiivkaitse peab NATO-s olema kesksel kohal ning otsustada tuleb kaitsehoiaku suurendamine alliansi idatiival.

"NATO strateegiline kontseptsioon peab olema tulevikku vaatav ning põhinema realistlikul hinnangul julgeoleku olukorrale," sõnas Eesti riigipea. "Vajame idatiival tugevamat sõjalist heidutust. Balti regioonis on Venemaal jätkuvalt sõjaline ülekaal NATO ees. See peaks hõlmama suuremat liitlasvägede kohalolekut, rohkem eelpaigutatud varustust ja diviisi tasandi juhtimist."

"Venemaad heidutab ainult usutav sõjaline jõud ja see on see, mida me täna vajame. Venemaa strateegilised eesmärgid ei ole muutunud," ütles president Karis.

Eesti riigipea sõnul tuleb otsustavalt suurendada toetust Ukrainale. "Ukrainal on sõja võitmiseks vaja ründerelvastust," ütles president Karis. "Paljud riigid on märkimisväärses mahus abi andnud, kuid sõja tänane käik näitab, et sellest hetkel ei piisa sõja võitmiseks. Ukraina vajab rohkem tulejõudu ja suurema laskekaugusega relvi."

President Karise sõnul peab NATO Madridis kinnitama, et avatud uste poliitika kehtib ning Soome ja Rootsi saavad alustada ühinemisprotsessi. "Loodan väga, et Soome ja Rootsi NATOga liitumisega seotud erimeelsused lahenevad võimalikult kiiresti," ütles president Karis. "See oleks NATO ühtsuse tugev märk, annaks lootust ka teistele kandidaatidele."

Niinimetatud Bukaresti üheksa moodustamise algatasid 2015. aastal Rumeenia ja Poola.

NATO tippkohtumine Madridis toimub 29. - 30. juunini. Sellel uuendatakse alliansi strateegilist kontseptsiooni järgmiseks kümnekonnaks aastaks, et "NATO oleks kohanenud muutuva maailmaga ja suudaks tagada oma miljardi kodaniku julgeoleku," öeldakse alliansi eelteates.

Eesti soovib tippkohtumiselt NATO lubadust suurendada Eestis asuvaid alliansi vägesid ning luua Eesti kaitsmiseks diviisitasandi juhtimisstruktuur.