Ukraina: kõnelused veel Azovstali jäänud võitlejate vabastamiseks jätkuvad

{{1652843040000 | amCalendar}}
Ukraina vägede tank sõitmas Severodonetski lähedal Ida-Ukrainas.
Ukraina vägede tank sõitmas Severodonetski lähedal Ida-Ukrainas. Autor/allikas: SCANPIX/AFP

Venemaa sõjaväelased hoiavad Ida-Ukrainas Donetski oblastis Olenivka lähedal endises paranduskoloonias kinni enam kui 3000 Mariupolist pärit tsiviilisikut. Ukraina inimõiguste ombudsmani Ljudmõla Denisova sõnul on kinnipeetavate hulgas ka umbes 30 vabatahtlikku, kes toimetasid Mariupolisse humanitaarabi, kui see oli Venemaa piiramisrõngas. Ukraina sõnul vange vahetatakse, kuid mõned Venemaa ametnikud on öelnud, et võitlejate üle võidakse kohut mõista või hukata.

Oluline 18. mail kell 00.05:

- Ukraina president tahab sõjaseisukorda ja mobilisatsiooni 90 päeva võrra pikendada; 

- USA saatkond taasalustas Kiievis tööd; 

- Venemaa parlamendi spiiker kavatseb keelata Vene sõjavangide vahetamise vangistatud ukrainlaste vastu;

- ISW: Kreml võis nõustuda Azovstali kaitsjate tingimusliku alistumisega, et kiirendada Venemaa suutlikkust kuulutada Mariupol täielikult oma kontrolli alla;

- Kreml: rahuläbirääkimised ei edene;

- Venemaa kaitsekulud tõusid aastaga 128 protsenti;

- Kiievi oblastist on leitud pea 1300 tsiviilisiku laipa;

- Pušilini sõnul on Azovi rügemendi kõrgemad komandörid endiselt Azovstali tehases;

- Maliar: Ukraina teeb kõik, et päästa allesjäänud võitlejad;

- Mariupoli langemine võib varjata maailma eest tõendeid sõjakuritegude kohta;

- Ukraina sõjaväe teatel jätkab Venemaa raketirünnakuid üle riigi;

- UK kaitseministeerium: Venemaa kasutas Mariupoli ja Luhanski piirkonnas tuhandeid tšetšeeni võitlejaid.

Zelenski soovib sõjaseisukorda ja mobilisatsiooni pikendada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi ettepaneku jätkata sõjaseisukorra ning mobilisatsiooniga.

Zelenski allkirjastas dekreedid, mis pikendaksid sõjaseisukorda ja mobilisatsiooni alates 25. maist veel 90 päevaks.

Dokumendid on esitatud ülemraadale ning vähemalt pooled saadikud peavad need heaks kiitma.

Sõjaseisukord hakkas Ukrainas kehtima 24. veebruaril, mil Venemaa riiki tungis. Esialgu kehtestati sõjaseisukord 30 päevaks ning seda on siiani kaks korda pikendatud.

Esimene mobilisatsiooni dekreet kehtis 90 päeva ning see rakendati kõigile Ukraina oblastitele.

Eelmisel nädalal ütles Ukraina kaitseminister, et loodab relvastada miljon võitlejat, kuna riik valmistub sõjas uueks, pikaks faasiks.

Ukraina luure: hulk Vene sõjaväelasi keelduvad võitlemast

Ukraina kaitseministeeriumi luuredirektoraadi andmetel keeldub üha enam Vene sõjaväelasi Ukrainas lahingutest osalemast.

Ukraina luure teatas sotsiaalmeedias, et Venemaa 70. motoriseeritud rügemendi mitme üksuse liikmed on avalikult keeldunud sõjas osalemast ning nõudnud enda saatmist piirkondadesse, kus nad tavapäraselt teenivad.

Ukraina luure väitel püüavad Vene üksuste juhid sõnakuulmatuse juhtumeid varjata ning saadavad kõige allumatumad sõjaväelased "kõige ohtlikumasse piirkonda rindejoonele, lootuses, et nad seal kiiresti surma saavad".

Blinken: USA taasavas saatkonna Kiievis

USA välisminister Antony Blinken ütles, et USA suursaatkond Kiievis alustas kolmapäeval taas tööd.

Saatkond oli suletud ligi kolm kuud, kuna Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse lahkusid sealt diplomaadid ning töö peatus.

"Ukraina inimesed on meie julgeolekuabi toel kaitsnud oma kodumaad Venemaa südametunnistuseta invatsiooni ajal ning selle tulemusel lehvib USA lipp taas saatkonna kohal," ütles Blinken.

Läbirääkimised veel Azovstali tehasesse jäänute vabastamiseks jätkuvad

Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar ütles, et Mariupolist evakueeritud võitlejate koju naasmiseks toimub vahetusprotseduur.

President Volodõmõr Zelenski hoiatas, et poiste kojutoomine vajab delikaatsust ja aega.

Hanna Maliar ütles, et Kiiev teab, kui palju sõdureid veel tehases viibib, kuid rõhutas, et see on salajane teave.

Donetski separatistliku piirkonna liidri Deniss Pušilini sõnul on rügemendi juhid endiselt terasetehases ning neid alistunute hulgas ei ole.

"Praeguse seisuga ei ole kõige kõrgemad komandörid lahkunud (Azovstali tehasest). Aga see on hetkeseis," ütles Pušilin kohaliku uudisteagentuuri teatel.

Venemaa kaitseministeerium ütles kolmapäeva õhtul, et Azovstali kaitsjad, kes alistusid, viidi Novoazovski haiglasse, mis asub Donetski separatistlikus piirkonnas.

Kaitseministeeriumi poolt kolmapäeval postitatud videos on väidetavalt näha Azovstalist toodud Ukraina sõdureid Novoazovski haiglas, vahendas Reuters.

Ühel videol rääkisid sõdurid, et neile antakse toitu ja arstiabi ning et ravi suhtes mingeid etteheiteid neil pole. Teises videos ütles peahaavaga sõdur, et teda toidetakse hästi ning et talle ei avaldata mingit füüsilist või vaimset survet.

Azovstali tehasesse jäänud Ukraina sõdurite evakueerimine on äärmiselt keeruline, kuigi läbirääkimised nende vabastamiseks jätkuvad, ütles kolmapäeval Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak.

"Läbirääkimised on väga keerulised, sest kaalul on inimeste elud. Saage aru – Azovstal, Mariupol, Azovi rügement – Mariupoli kaitsjad on väga sümboolsed, ka Venemaa jaoks, negatiivses mõttes," lausus Podoljak.

Podoljak märkis, et läbirääkimistel osaleb mõjukas vahemees, kuid ei täpsustanud, kellega on tegu. "Ma saan teile seda öelda siis, kui operatsioon on läbi," ütles ta.

Kreml: Mariupoli alistumine ei tähenda rahuläbirääkimiste jätku

Rahuläbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel ei edene ja tõenäoliselt ei jätku ka peale Ukraina vägede alistumist Azovstali tehases, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kolmapäeval.

"Läbirääkimised ei edene eriti. Me näeme Ukraina poolel tahtmatust protsessiga jätkata," vahendas uudisteagentuur Interfax Peskovi sõnu.

Peskov ei nõustunud vastama küsimusele, kas Azovstali tehases võidelnud Ukraina sõdurid antakse tribunali alla, märkides, et see on sõjaväelaste otsustada.

Venemaa asevälisminister Andrei Rudenko ütles teisipäeval, et Ukrainaga ei toimu praegu mingeid läbirääkimisi.

Ukraina siseminister Anton Geraštšenko süüdistas läbirääkimiste peatumises Vene presidenti Vladimir Putinit.

"Putin pole valmis kõnelusi pidama. Ainus võimalus rahuni jõudmiseks on Vene okupantide hävitamine. Selleks, et nad on valmis kaotust tunnistama, võib minna kuid."

Et kõnelused kahe riigi vahel on praegu pausil, kinnitas teisipäeval ka Ukraina pealäbirääkija Mõhhailo Podoljak.

Alistunud Azovstali kaitsjad Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/RUSSIAN DEFENCE MINISTRY

Venemaa kaitsekulud tõusid sissetungiga pea 40 protsenti

Venemaa kulutused kaitsele tõusid aasta esimese nelja kuuga ligi 40 protsenti, teatas Venemaa rahandusministeerium esialgsetele andmetele toetudes.

Jaanuarist aprillini ulatusid Venemaa kaitsekulud 1,7 triljoni rublani, mis on umbes 25 miljardit eurot. Venemaa riigieelarves on tänavu kaitsekuludeks kavandatud 3,5 triljonit rubla ehk nelja kuuga kulutati ära pool kaitse-eelarvest.

Aprillis ulatusid Venemaa kaitsekulud 628 miljardi rublani ehk 9,3 miljardi euroni. Seda on 128 protsenti rohkem kui 2021. aasta aprillis.

Aprillis langes rahandusministeeriumi andmetel Vene riigieelarve esmakordselt sel aastal defitsiiti.

Moskva: umbes tuhat Azovstali võitlejat on alla andnud

Umbes tuhat Azovstali terasetehases viibinud võitlejat on alistunud, väitis kolmapäeval Venemaa kaitseministeerium. Moskva teatel on viimase 24 tunni jooksul alla andnud 694 Ukraina sõdurit ja kokku on alistunud 959 võitlejat. 

Azovstalist lahkuvad sõdurid viiakse Venemaa kontrolli all olevale territooriumile. Ukraina võimud pole veel kolmapäeval täpsustanud, kui palju sõdureid on Azovstalist lahkunud, vahendas BBC. 

Piiratud Mariupoli Azovstali terasetehasest evakueeritud Ukraina sõjaväelastega bussid sõidavad Vene autode saatel Oljonivkas asuvasse vanglasse, Autor/allikas: SCANPIX/AP

Ukraina politsei: Kiievi oblastist leitud kokku 1300 tapetud tsiviilisikut

Kiievi oblastist on Venemaa sissetungist alates leitud 1288 tsiviilisiku laipa, ütles Ukraina politsei.

"Praeguse seisuga oleme leidnud 1288 tapetud inimese laiba. Ma rõhutan, et tegemist on tsiviilisikutega," ütles Kiievi oblasti politseijõudude juht Andri Njebõtov.

Njebõtovi sõnul on enamus leitud tsiviilisikutest tapetud automaatrelvadega.

ISW: Azovstali terasetehases lõksus olevad Mariupoli kaitsjad andsid tõenäoliselt alla pärast seda, kui Ukraina ametnikud pidasid Kremliga läbirääkimisi evakuatsioonimeetmete üle,

"Kreml võis nõustuda Azovstali kaitsjate tingimusliku alistumisega, et kiirendada Venemaa suutlikkust kuulutada Mariupol täielikult oma kontrolli all olevaks," lisati.

Instituut teatas ka, et Venemaa sotsiaalmeediakanalites reageeriti sündmusele erinevalt, mõned süüdistasid Venemaa valitsust läbirääkimistes Ukraina "terroristide" ja "natsidega".

Riigiduuma saadikud teatasid, et teevad ettepaneku uute seaduste vastuvõtmiseks, mis võivad takistada vangide vahetamist võitlejatega, kes on Moskva väitel "terroristid".

Venemaa uurijad on öelnud, et kavatsevad sõdureid üle kuulata ja võivad neile esitada süüdistuse Ukraina režiimi poolt Kagu-Ukraina tsiviilelanikkonna vastu toime pandud kuritegudes.

Venemaa nimetas Azovstali operatsiooni massiliseks alistumiseks, samas kui Ukraina armee sõnul olid terasetehast kaitsvad sõdurid oma lahinguülesande täitnud ja nüüd on peamine eesmärk nende elu päästmine.

"Ukraina vajab Ukraina kangelasi elus," ütles president Volodõmõr Zelenski videopöördumises.

Kiiev: Venemaa toob Luhanskisse juurde helikoptereid

Ukraina sõjaväeametnike sõnul suurendab Venemaa oma jõupingutusi Luhanski oblastis ja tõi pealetungi tugevdamiseks juurde 15 helikopterit. 

Ukraina väed on Sjeverodonetskis jätkuvalt tugeva surve all, Venemaa jätkab Ukraina positsioonide pommitamist, vahendas CNN. 

Vene väed proovivad Luhanskis läbi murda Ukraina positsioonidest, praegu kontrollib Moskva umbes 90 protsenti Luhanski oblasti territooriumist. 

Vene väed jätkavad rünnakuid ka Donetski oblastis ja Ukraina peastaabi teatel korraldab Venemaa uusi rünnakuid Slovjanski suunal. 

Mariupoli langemine võib varjata maailma eest tõendeid sõjakuritegude kohta

Aasovi mere äärses sadamalinnas Mariupolis on peetud kõige ägedamaid lahinguid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruari lõpus. Just seal korraldas Venemaa surmavaid rünnakuid sünnitusosakonnale ja pommitas teatrit, kus sajad tsiviilisikud olid vägivalla eest varju otsinud.

Nüüd kardetakse, et tõendid edasiste julmuste kohta võivad jäädavalt kaduda.

Enne kui Kreml võttis Mariupoli üle kontrolli, süüdistas linnavolikogu Vene vägesid, püüdes kustutada tõendeid, kasutada surnukehade kõrvaldamiseks mobiilseid krematooriume ja tuvastada filtreerimislaagrite kaudu mis tahes "koleduse" tunnistajaid, vahendab CNN.

Kreml on paljud neist väidetest ümber lükanud, sealhulgas filtratsioonilaagrite kasutamist kuritegude varjamiseks.

Ukraina sõjaväe teatel jätkab Venemaa raketirünnakuid üle riigi

Ukraina sõjaväe teatel jätkavad Vene väed raketirünnakuid sõjaliste sihtmärkide ja tsiviilisikute pihta kogu Ukrainas.

Ukraina relvajõudude peastaabi värskenduse kohaselt blokeerivad Vene sõdurid Mariupolis – mis näib olevat pärast kuudepikkust piiramist langemise äärel – Azovstali terasetehase üksusi.

Vene väed ründavad ka Donetskis ning jätkavad Tšernihivi ja Sumõ piirialade tulistamist.

Teisipäeval hukkus raketilöögis kaheksa inimest, teatasid Ukraina ametiisikud.

Kahe riigi vahelised kõnelused sõja lõpetamiseks on ootele pandud. Venemaa sõnul on Ukraina läbirääkimistest praktiliselt tagasi tõmbunud, samas kui Kiiev süüdistab Moskvat kompromissi tegemata jätmises.

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi teatel on Venemaa tõenäoliselt kasutanud Mariupoli ja Luhanski piirkonnas tuhandeid tšetšeeni võitlejaid

Kaitseministeerium ütleb: "Hoolimata sellest, et Vene väed olid Mariupoli piiranud üle kümne nädala, viivitas Ukraina vankumatu vastupanu Venemaa võimet saavutada linna üle täielik kontroll. See nurjas tema varajased katsed vallutada võtmetähtsusega linn ja põhjustas Vene vägedele kulukaid personalikaotusi."

Seetõttu pidi Venemaa kasutama "oluliselt abipersonali", ütleb kaitseministeerium oma igapäevases kaitseluure värskenduses.

"Need väed koosnevad tõenäoliselt nii üksikutest vabatahtlikest kui ka rahvuskaardi üksustest, mis on tavaliselt pühendunud Tšetšeenia Vabariigi juhi Ramazan Kadõrovi valitsemise kindlustamisele."

Seal öeldakse, et Kadõrov jälgib tõenäoliselt võitlejate saatmist, tema nõbu tegutseb tõenäoliselt tšetšeeni välikomandörina Mariupolis.

Venemaa saadab riigist välja 34 Prantsusmaa diplomaati

Venemaa välisministeerium teatas kolmapäeval, et saadab riigist välja 34 Prantsusmaa diplomaati. Neil on kaks nädalat aega riigist lahkumiseks, vahendas BBC. 

Aprillis saatis Prantsusmaa välja 35 diplomaatilise staatusega venelast. Siis saatsid Euroopa pealinnad koju üle 300 venelase. Prantsusmaa luureteenistused andsid siis mõista, et venelased töötasid riigi rahvuslike huvide vastu. 

Venemaa välisministeerium teatas hiljem kolmapäeval, et saadab riigist välja veel 24 Itaalia ja 27 Hispaania saatkonna töötajat. 

Biden võõrustab Valges Majas Rootsi ja Soome juhte

President Joe Biden tervitab neljapäeval Rootsi peaministrit ja Soome presidenti Valges Majas tähtsal toetusüritusel paar päeva pärast seda, kui mõlemad riigid teatasid soovist NATOga ühineda.

Valge Maja pressisekretär Karine Jean-Pierre ütles avalduses, et riigijuhid arutavad Soome ja Rootsi NATO taotlusi, Euroopa julgeolekut ja Ukraina toetamist Venemaa sissetungi ajal.

Nende ajaloolised püüdlused NATO-ga liituda tähistavad Euroopa julgeoleku ja geopoliitika dramaatilist arengut, ütles Jean-Pierre.

USA ja teised NATO liidrid on avaldanud toetust Soome ja Rootsi liitumisele sõjalise alliansiga.

Ühtlasi teatas Ameerika Ühendriikide välisministeerium uuest programmist, mille eesmärk on jäädvustada, analüüsida ja teha laialdaselt kättesaadavaks tõendid Venemaa poolt Ukrainas toime pandud sõjakuritegude ja muude julmuste kohta.

Konfliktivaatluskeskuseks nimetatud programmi teave tehakse avalikult veebis kättesaadavaks.

Zelenski tõmbas Cannes'i filmifestivalil paralleele sõja, diktaatorite ja Ukraina raske olukorra vahel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski esines teisipäeval 75. Cannes'i filmifestivali avatseremoonial virtuaalse kõnega, kus rääkis filmi seostest reaalsusega ja kino rollist Adolf Hitleri diktatuuri ajal.

Viidates Charlie Chaplini 1940. aastate filmile "Suur diktaator", ütles Zelenski: "See ei hävitanud omal ajal tegelikku diktaatorit, kuid tänu kinole ja tänu sellele filmile lakkas kino igas mõttes vaikimast. Kino rääkis ja see oli tulevase vabaduse võidu hääl."

Ta ütles: "Taas, nagu minevikus, on ka täna diktaator" ja "taas on sõda vabaduse eest" ja "taas, nagu vanasti, ei tohiks kino vaikida"."

"Olen veendunud, et diktaator kaotab," ütles Zelenski. "Me võidame selles sõjas. Au Ukrainale."

Endine Vene kolonel kritiseerib riigitelevisioonis riigi sissetungi Ukrainasse

Endine Vene kõrge ohvitser, erru läinud kolonel Mihhail Hodarjonok hoiatas riigitelevisioonis, et olukord läheb hullemaks.

"Ärme võta "inforahusteid", sest mõnikord levitatakse teavet Ukraina relvajõudude moraalse või psühholoogilise lagunemise kohta, justkui oleks nad lähenemas moraalikriisile või murdumisele," ütles Hodarjonok Rossija esmaspäevases saates "60 minutit". See on stuudioarutelu, mis propageerib Kremli seisukohta president Putini niinimetatud sõjalise erioperatsiooni teemal Ukrainas.

"Miski sellest pole reaalsusele lähedal," ütles Hodarjonok ja lisas, et Ukraina võib relvastada miljon inimest.

"Arvestades, et Euroopa abi hakkab täiel määral kehtima ja miljon relvastatud Ukraina sõdurit saab lahingusse astuda, näeme lähitulevikus reaalsust ning seda oma operatiiv- ja strateegilistes arvutustes arvestama. Ausalt öeldes läheb hullemaks," ütles ta.
"Meie sõjalise ja poliitilise olukorra suurim probleem on see, et oleme täielikus geopoliitilises isolatsioonis. Ja kogu maailm on meie vastu – isegi kui me seda tunnistada ei taha. "

Hodarjonok hoiatas enne sissetungi algust, et Ukrainas on sõda pidada keerulisem, kui paljud arvavad.

Valgevene laiendas "terroriaktide" tõttu surmanuhtluse rakendamist

Valgevene diktaator Aleksandr Lukašenko allkirjastas seaduse, mis lubab terroriaktide katsete eest surmanuhtluse rakendamist, vahendas Yle Venemaa meediat. 

Valgevenes süüdistatakse terroriaktide katsetes mitut opositsiooniaktivisti.

Venemaa endine peaminister külastas tuumakeskust ja ütles, et Moskva suudab "tõrjuda igasuguse agressiooni"

Moskva peab pidevalt teistele meelde tuletama oma võimet anda kohene ja ülekaalukalt võimas vastus rünnakule meie riigi vastu, ütles Venemaa endine peaminister ja julgeolekuosakonna aseesimees Dmitri Medvedev.

Me suudame tõrjuda iga agressiooni, mis meie riiki ohustab," kirjutas Medvedev Telegramis pärast visiiti Venemaa Sarovi linna, riigi tuumauuringute keskusesse.

Telegrami postitus sisaldas videot, milles Medvedev rääkis ülevenemaalise eksperimentaalfüüsika teadusliku uurimisinstituudi teadlastega, kus 1940. aastatel töötati välja esimene Nõukogude tuumapomm.

Ukraina hinnang Venemaa kaotustele

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 28 300;

- tankid 1251;

- jalaväe lahingumasinad 3043;

- lennukid 202;

- kopterid 167;

- tiibraketid 102;

- suurtükisüsteemid 586;

- õhutõrjesüsteemid 91;

- autod ja muud sõidukid ning kütuseveokid 2137;

- laevad / paadid 13;

- eritehnika 43.

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Margitta Otsmaa, Karl Kivil, Marko Tooming

Allikas: BBC, CNN, Al Jazeera

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: