Nii logopeedid kui ka eripedagoogid tõdevad, et nende abi läheb aina rohkem vaja.

"Päris kindlasti on meil rohkem selliseid aktiivsus-tähelepanuhäirega lapsi, autismispektriga lapsi. Probleemid on muutunud keerukamaks tõesti võrreldes varasemaga," ütles TÜ logopeedia kaasprofessor Marika Padrik.

"Kui varasemalt oli vanematel rohkem aega lastega tegeleda, siis nüüd on vanemad väga hõivatud ja neile tuleb see kõneprobleemidega lihtsalt tähelepanu juhtida. Kui vanemad räägivad lastega liialt vähe või otsivad abi vähe, siis on kohe probleem käes," sõnas logopeed Katre Kandimaa.

Tugispetsialistide puudus on asjatundjate sõnul süvenenud alates kaasava hariduse rakendamisest.

"Kui varem olid niisugused lapsed, kes rohkem vajasid tugispetsialistide abi, eraldi gruppides ja asustustes, siis nüüd on meil kaasav haridus ja igas klassis-rühmas võib olla üks laps. See tähendab, et igas asutuses peaks kindlasti olema ja neid ei jätku igale poole," rääkis TÜ eripedagoogika ja logopeedia magistriõppekava programmijuht Pille Häidkind.

Eestis on pea 600 lasteaeda, ent ent näiteks logopeede vaid 399. Aina enam logopeediks õppijatest läheb madalate palkade tõttu lasteaia või kooli asemel tööle erakliinikusse.

"Järjekorrast rääkides, see on minule ka täiesti uskumatu, et suurlinnas nagu Tallinn, on ühes erakliinikus näiteks sada inimest järjekorras," ütles Kandimaa.

"Ma tean piirkondi, kus ei ole üldse logopeede. Minu juures käivad lapsed Põlvast, Jõgevalt, Tõrvast. Lihtsalt emad ütlevad, et nad ei saa oma kohalikus piirkonnas logopeedilist abi," rääkis Kandimaa.

Sel sügisel võtab Tartu Ülikool logopeede ja eripedagooge magistriõppesse rekordilise arvu ehk 30 õppijat. Õppejõudude sõnul vastuvõtuarvu rohkem tõsta ei tohiks, vaid ümber tuleb vaadata tööjaotus.

"Praegu on lihtsalt nii, et iga väiksemgi probleem, mis lapsel arengus on - kaasaarvatud kui näiteks lugema ja kirjutama õppimisega on probleemid - siis ikkagi pöördutakse traditsiooniliselt logopeedi poole. Ja see ei ole jätkusuutlik," rääkis Padrik.