"Ma tegin mõõtepaela, mille peale märkisin vahemikud ära, kuidas rada olema saab. Ringi keskel on raudkang, lõin selle maase, panin paela sinna ja hakkasin trimmeriga tiirutama," kirjeldas Nõgu labürindi valmimisprotsessi.

Ideest teostuseni võttis aasta ja nüüd on see labürint Neemi külas, Mihkel Ranna dendraariumi kõrval olnud juba kolm aastat.

Nõgu sõnul on labürint 2300 meetrit pikk. Labürindi skeem pole siiski päris tema enda välja mõeldud.

"See siin on Prantsusmaa kloostrist. Seal on kloostri põrandale pandud kividest samasugune labürindiskeem nagu siin, lihtsalt siin on ta kordades suurem, kuna mul oli ruumi rohkem kui kloostri põrandal. Kloostri põrandal oli selle eesmärk imiteerida palverännakut. Ehk need mungad, kes ei saanud pikale palverännakule minna, kõndisid kloostri põrandal põlvili selle lühikese palverännaku läbi," rääkis Nõgu.

Üldjuhul käib mees rada üksinda jalutamas. "See on eeskätt jutuajamiseks iseendaga. Ehk käid siin, mõtled omi mõtteid ja siis ärkad, mis mõtteid sa mõtled!"

Nõgu arvab, et nii suurt teist labürinti Eestis rohkem polegi ja samas pole ta oma teost eriti reklaaminud ka. Ütleb, et labürindi kutse on see, mis peaks kohale tooma.