"Need ettevõtte sireenid kostavadki ainult ettevõtte lähiümbruses ja ma ütlesin ka, et Muuga sireenidest ei ole Tallinnale, Tallinna kesklinna mitte mingit kasu. Need ei kosta siia lihtsalt ja me peamegi ehitama terve süsteemi," rääkis päästeameti sireenide projekti juht Tambet Vodi "Aktuaalsele kaamerale".

Kuigi sireenid sadamaalalt kaugemale ei kostnud, andis esmaspäevane katse päästeametile olulist infot. Näiteks selle kohta, kui tihedalt sireene paigaldada või kuidas mõjutab nende kuuldavust maastik.

Üle-eestilise ohusireenide võrgustiku rajamisele hakati mõtlema kohe pärast Venemaa täiemahulise sõjategevuse algust Ukrainas.

"Kui tõepoolest on selline olukord, et mõnda Eesti linna ähvardab sõjaline rünnak, siis see info jõuab sellesse süsteemi kindlasti läbi kaitseväe ja siis sealt juba antakse teave edasi ja juba keskselt on võimalik siis ka Tallinna häirekesusest ükskõik millises Eesti linnas seda signaali käivitada," selgitas siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse peadirektori kohusetäitja Agne Aija.

Päästeameti andmetel on Eestis ligi 30 ettevõtet, kus kasutatakse sireene. Ohtlikud ettevõtted kasutavad neid oma ohualasse jäävate inimeste teavitamiseks.

Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigutatakse 16 suuremasse asulasse, sellega saab liita ka need ettevõtted, kus sireene juba kasutatakse.

"Järgmise aasta juulikuus on meil siis 16 asulas üle Eesti sireenid olemas. Ja selleks ajaks on meil ka kõik kokkulepped olemas. Kui sireenid on olemas, hakkab süsteem ka tööle," ütles Vodi.

Enne seda tuleb kogu süsteem hankida, sireenidest kuni infotehnoloogilise lahenduseni. Seda plaanitakse teha tänavu sügisel.

"Aga me hankesse läheme tõepoolest selle aasta sügisel ja ilmselt peame ikkagi leidma välishankega koostööpartneri, kes selle võrgustiku ka tehniliselt aitab meil koos nende pasunatega üles ehitada," rääkis Aija.

Sireenide projektijuht Tambet Vodi rääkis, et riik on ohusireenide võrgustiku väljatöötamiseks eraldanud neli ja pool miljonit eurot.