Täiendav istung toimub neljapäeval 15 minutit pärast korralise istungi lõppu ehk ilmselt kell 13.15. Ilmselt sellepärast, et riigikogu neljapäevane korraline istung on plaanitud kestma kella 10-st 13-ni, kuid parlamendil on ka võimalik korralist istungit ajaliselt lühendada. Sel juhul toimuks täiendava istungi hääletus varem.

ERR-ile teadaolevalt soovis riigikogu juhatuses umbusaldusavalduse juba teisipäeval hääletusele panekut Hanno Pevkur, kuid Jüri Ratas ja Martin Helme olid sellele vastu.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Martin Helme andis teisipäeval riigikogus üle umbusaldusavalduse haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Umbusaldusavaldusele kirjutasid alla 39 saadikut EKRE ja Keskerakonna fraktsioonist.

Valitsus võttis teisipäevasel erakorralisel istungil vastu otsuse esitada riigikogu juhatusele taotlus arutada haridus- ja teadusminister Liina Kersnale esitatud umbusalduse avaldamise nõuet riigikogus tänasel täiskogu istungil esimesel võimalusel.

ERR avaldab umbusaldusavalduse haridus- ja teadusminister Liina Kersnale muutmata kujul

UMBUSALDUSAVALDUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTER LIINA KERSNALE

Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Liina Kersna on kaotanud usalduse ministrina järgmistel põhjustel.

Liina Kersna on riigihangete teostamise nõudeid rikkudes pannud toime võimaliku kuriteo, tekitanud riigile majanduslikku kahju, loonud põhjendamatuid eelistusi ühele konkreetsele ettevõttele, halvendanud ettevõtluskliimat ja Eesti riigi usaldusväärsust.

1. 2021. aasta oktoobris sõlmis Liina Kersna koolidesse kiirtestide hankimiseks lepingu OÜ-ga SelfDiagnostics summale 5,1 miljonit eurot, jättes seaduse kohaselt nõutava riigihanke menetluse korraldamata ja andes sellega hankelepingu sõlmimisel eelise OÜ-le SelfDiagnostics.

2. 2021. aasta novembris sõlmis Liina Kersna koolidesse kiirtestide hankimiseks raamlepingu OÜ-ga Medesto Logistics summas 2,3 miljonit eurot, jättes taas seaduse kohaselt nõutava riigihanke menetluse korraldamata ja andes sellega hankelepingu sõlmimisel eelise OÜ-le Medesto Logistics.

3. 2022. jaanuaris muutis Liina Kersna OÜ-ga Medesto Logistics sõlmitud raamlepingut, tellides OÜ-lt Medesto Logistics täiendavalt kiirteste kokku summas 1,2 miljonit eurot minnes vastuollu hankelepingu raamlepingu nõuetega.

Kokku sõlmis Liina Kersna ilma seaduse kohaselt riigihanke menetlust korraldamata ehk riigihanke menetluse nõudeid rikkudes hankelepinguid üle 8,7 miljoni euro suuruses summas. Rahandusministeerium on algatanud Liina Kersna suhtes väärteomenetluse.

Riigihangete eesmärk on tagada maksumaksja raha säästlik ja efektiivne kasutamine. Haridus- ja teadusminister on selle põhimõtte vastu olulisel määral eksinud, mis annab alust kahtlustada teda korruptiivsetes tehingutes. Isegi, kui minister isiklikku kasu ei saanud, on ta rikkunud seadust ning tekitanud põhjendamatut hõlptulu enda poolt valitud ettevõttele.

Kersna eestvedamisel viidi läbi hanked, mis läksid võrreldes kiirtestide turuhinnaga mitu miljonit eurot kallimaks. Sellega on riigile tekitatud otsest majanduslikku kahju. Samuti kahjustab riigihanke menetluse nõuete rikkumine ühe osaleja eelistamiseks vaba ja õiglast konkurentsi ning halvendab Eesti majanduskliimat ja riigi usaldusväärsust nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.

Liina Kersna suured sõnad ja lubadused seista eestikeelse hariduse arendamise eest ei kajastu tema otsustes ning valikutes. Viimane haridusminister, kes 2018. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ellu kutsutud pilootprojektiga "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas" uusi eestikeelseid õpetajaid lasteaedadesse ja koolidesse palkas, oli Jaak Aab. Liina Kersna antud projekti laiendamist ei jätkanud ning seega ta eestikeelse õppe arendamisse ei panustanud.

Samuti ei ole Liina Kersna suutnud lahendada kõrghariduse rahastamisega seotud probleeme. Halduslepingud kõrgkoolidega on sõlmimata ning kõrghariduse jätkusuutlikkus terava küsimärgi all. Reformierakondlasest haridus- ja teadusminister Liina Kersna ei ole teinud piisavalt jõupingutusi selle valdkonna probleemidega tegelemisel.

Vabariigi Valitsuse liikme tegevus peab olema läbipaistev, aus ning kooskõlas kehtivate seadustega. Õigusriigile kohaselt peab seaduserikkumise eest vastutama iga inimene, sõltumata ametikohast või erakondlikust kuuluvusest. Kõrgema poliitilise kultuuriga riikides oleks minister ise tagasi astunud, ootamata ära väärteomenetlust või selle tulemust. Kuna tänane haridus- ja teadusminister sellist poliitilise kultuuri taset ise ei oma, samuti ei ole peaminister valmis seadust rikkunud ministrit tagasi kutsuma, tuleb riigikogul ta ametist tagandada.

Liina Kersna ei sobi Eesti Vabariigi ministriks. Eeltoodut arvesse võttes avaldame Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 133 alusel haridus- ja teadusminister Liina Kersnale umbusaldust.

Võrklaev: umbusaldusavaldus on kättemaks

Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles kommentaariks, et Keskerakonna ja EKRE algatatud umbusaldusavaldus haridus- ja teadusminister Liina Kersna suhtes on kättemaks eestikeelse hariduse eelnõu pärast.

"Reformierakonna fraktsioon leiab, et haridusminister Kersna on teinud suurepärast tööd koolide avatuna hoidmisel ja eestikeelse hariduse ülemineku ettevalmistamisel. Me teame, et just eestikeelne haridus oli meil koalitsioonis Keskerakonnaga üheks suurimaks tüliõunaks, nii et saan ainult järeldada, et umbusaldus on kättemaks haridusministrile sammude eest, mis ta selles valdkonnas tegi," lausus ta.

"Et EKRE on selle umbusaldusega ühinenud, ei ole üllatav, arvestades, et just EKRE ja Keskerakond hääletasid riigikogus maha ka eestikeelsele algharidusele ülemineku eelnõu. Ilmselt on neile jätkuvalt vastumeelt see, et eestikeelsele haridusele üleminek on võetud ka uue valitsuse üheks fookusteemaks," sõnas Võrklaev.