Tallinna Sadama kriminaalasi sai alguse 2015. aastal ning pärast seitset aastat ja umbes 70 tunnistaja ülekuulamist on kirjalikke tõendeid vastu võetud ja uuritud kokku 71 köidet, seejuures on ühe köite maht 200–250 lehekülge.

Harju maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane ütles ERR-ile, et praeguseks on üle kuulata jäänud veel üks prokuratuuri tunnistaja ning ühe ülekuulamine on pooleli.

Kohtuasi on aga veninud, sest istungid on järjest ära jäänud enamasti kaitsjate ja süüdistatavate haigestumise tõttu. Millal protsess lahenduseni jõuab, ei osanud Siplane prognoosida.

"Pärast prokuratuuri tõendite uurimist tulevad kaitse tõendid ja tänasel päeval on võimatu ennustada, kui kaua kohtumenetlus kesta võib. Istungeid on määratud veel üle aasta," tõdes ta.

Viimatine areng protsessis oli 8. juunil, mil Harju maakohus kõrvaldas menetlusest varurahvakohtunik Andres Hundi. Kaitsjate taotluse kohaselt küsis Hunt ühelt süüdistatavalt 5000 eurot kohtukoosseisu vahetamiseni viiva informatsiooni eest. Hunt ise kinnitas, et pole seda teinud ning on erapooletu.

Kogu kriminaalasi sai alguse 2015. aasta suve lõpul, mil kaitsepolitsei vahistas süüdistatavad Allan Kiili ja Ain Kaljuranna. Süüdistuse järgi võtsid nad Tallinna Sadama juhatuse liikmetena kümne aasta jooksul suures ulatuses altkäemaksu.

Süüdistuse kohaselt moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Tallinna Sadama hooldusosakonna endine juhataja Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Kiil üle 3,5 miljoni euro.

Süüdistuse väitel jõudis Paide ja Kaljurannani altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tal kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni. Kiil ja Kaljurand vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

Kui esimene istung 2019. aasta jaanuarisse planeeriti, oli kokku kavas pidada 114 istungit ja need pidid kestma 2020. aasta juunini.

2019. aasta mai lõpus tegi maakohus esimese otsuse ja mõistis kokkuleppemenetluses Valdo Õunapile altkäemaksu andmisele kaasaaitamise ja rahapesu eest tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.

Sama aasta juunis piiras Harju maakohus kohtuprotsessi tunnistajate kuulamise avalikku kajastamist, nii et menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijad ei tohtinud kuni kohtuliku uurimise lõpuni tunnistajate ütluse sisu avalikustada.

2020. aasta oktoobris lõpetas maakohus Allan Kiili kriminaalasja menetlemise, sest ta oli raskelt haigestunud ega olnud võimeline kohtuprotsessil osalema. Kiil suri möödunud aasta juunis.