Sotsid käisid välja oma vana mõtte, mis on neil nüüd saanud läbirääkimiste positsiooniks, ehk ühtse Eesti kooli loomine, mis tähendab, et eesti ja vene lapsed peaksid õppima ühes koolis. Kas see ettepanek eestikeelsele haridusele ülemineku osana Isamaad kõnetab?

Mina tänastest läbirääkimistest ei saanud aru, et see sotsiaaldemokraatidel selline ultimatiivne nõue oleks, kuigi nad jah, seda rõhutasid, et nemad näeksid ühtset Eesti kooli, kus siis vene ja eesti keeles õppivad noored õpilased oleksid ühes koolis koos. Isamaa ei ole seda ideed kunagi toetanud. Meie arvates on mõistlikum langetada selge poliitiline otsus, et me läheme üle võimalikult kiiresti ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile ja seame oma mõtte ja teod kõik selle eesmärgi nimel. Siin sotsiaaldemokraatidel teatud edasiminek oli, mis puudutab aastaarve, aga need on ikkagi niivõrd kaugel tulevikus, et need küll ei ole Isamaale vastuvõetavad ja see ei ole mõistlik tempo eestikeelsele haridusele üleminekul. Kui me arvestame seda, et me oleme juba 30 aastat niisugusel kujul valmistunud nagu sotsiaaldemokraadid pakuvad, et valmistame ette kõik metoodikad ja keelekümbluse ja õpetajad koolitame välja ja motiveerime nad sinna koolidesse minema jne. Seda kõike on suuremal või vähemal määral 30 aasta jooksul tehtud ja see väga suurt edu toonud ei ole.

Mis aastat sotsid pakuvad?

Et alustada koolides alles 2026. aastal ehk nelja aasta pärast esimeste klassidega. See on liiga pikk ooteaeg tänases olukorras.

Haridusminister Liina Kersna pakub, et see reform võiks lõpule jõuda aastaks 2030. Ma ei tea, kas see on ka Reformierakonna ametlik positsioon. Aga kas see oleks vastuvõetavam?

Meil on väga selge ettekujutus. Neid erinevaid ettepanekuid arengukavades ja signaale, mis on haridusministeeriumist tulnud ei saa päris tõsiselt võtta. Liina Kersna on pakkunud välja kord 2035, eelmises valitsuskoalitsioonis, siis selgus, et see ei olnud Reformierakonna seisukoht ametlikult, see ei olnud ka valitsuse seisukoht. Et see oli mingisugune seisukoht, mis ministeeriumist välja tuli. Nüüd 2030. Ega ma ka ei tea, mis seisukoht see siis on. Ja kui nähakse ette, et see on lõpp, siis millal alustatakse? Ja kuidas alustatakse? Kas ainult algharidusega? Kas põhiharidusega?

Meie ettepanek on väga selge - alustada aastal 2024, nii lasteaedades ehk alushariduses kui ka põhikoolides, ehk siis üldhariduskoolides, üleminekut eestikeelsele haridusele. Ja koolides esimene, neljas ja seitsmes klass. Niimoodi on võimalik alates 2024. aastast kolme aasta jooksul üle minna. 2027. aastaks oleks sel juhul üle mindud eestikeelsele haridusele.

Ja me arvame, et seadusesse fikseerida selline väga selge üleminekuperiood alguse ja lõpuga on see, mis sunnib ka ametkondasid arvestama eelarvete koostamisel kaadrivajaduste, metoodika väljatöötamisega ja muude organisatoorsetele küsimustega. See annab selge signaali ja sinna on ka kõigil lastel, lastevanematel ja peredel aega veel kaks aastat. Kooliõpilasele on kaks aastat pikk aeg. Et oma mõte seada valmis, et end täiendavalt koolitada. Meie arvates on see täiesti realiseeritav, kui see on selge ja jõuline riiklik poliitika. Ja seda Isamaa ka taotleb.

Miks Isamaale see ühtne Eesti kool sellisel kujul ei sobi?

Ida-Virumaal tähendaks see suuresti üldse eestikeelse hariduse lõppu. See on praktiline olukord täna. Seal ei ole seda võimalik rakendada.

Ja kui me tuleme nüüd Tallinnasse, siis seda ei ole ju vaja seadustada. Tallinnas on täna vaba võimalus. Vene lapsevanemad võivad panna oma lapsi Eesti koolidesse. See võimalus on olemas ja seda ka kasutatakse. Ja mingit põhjust me ei näe, et riik peaks sunniviisiliselt hakkama selliseid koole looma ja õpilasi kuidagi kunstlikult määratlema, et saavutada seda eesmärki, et kes siis peab millisesse kooli minema ja kuidas Vene ja Eesti lapsi siis sõelutakse, nii et mingisugune proportsioon säiliks, mis seadusega on kehtestatud. See oleks väga kunstlik, tekitaks väga palju pingeid, bürokraatiat, vastasseisu ja paremat tulemust me ei saavuta.

Parem juba anda väga selge signaal, et ühel hetkel läheb Eestis haridussüsteem kõik eestikeelseks. Anda aega, Vene peredele selle mõttega harjumiseks kaks aastat, tundub mulle täiesti piisav aeg.

Mis saab õpetajate koolitusest? Kas selleks ajaks leiate piisavalt õpetajaid?

Ärge selle õpetajate koolituse pärast nii palju muretsege, küll siis hakkab karavan liikuma. Kui on seaduses kohustus, küll siis hakatakse otsima õpetajad, leitakse need õpetajad, häälestatakse ümber, tehakse täienduskoolitusi. Kui seaduses on olemas tärmin ja nõue, siis hakatakse tegema. Kui seaduses seda ei ole, siis midagi ka ei juhtu. Kõigepealt peab olema ikka eesmärk püstitatud ja siis on võimalik sinna rahalised vahendid panna ja Eesti riigil need rahalised vahendid kindlasti tekivad.

Teine suur teema on elektrituru reform. Kas seal on toimunud läbimurre?

Ei tea veel. Täna meil esimeeste läbirääkimistel niisugune üldine valmisolek, et elektriturureformi on vaja, oli olemas, aga konkreetset sõnastust ei ole. Selleks on meil väikene töörühm, selle töörühma sisendit meil veel ei olnud, et kas on saavutatud kolme osapoole vahel ka konkreetses sõnastuses konsensus. Nii et suure tõenäosusega õhtul me saame selles osas targemaks.

Kokkulepet otsitakse edasi ka peretoetuste teemal?

Otsime jätkuvalt seda ühisosa, seni veel seda ei ole. Seal on see arutelu natukene laiem. See puudutab eelkõige peretoetusi ja nende suurust ja kas indekseerimine peaks tulema või mitte. Seal on mitmed küsimused. Sotsiaaldemokraadid on siin olnud paindlikud. Nemad on olnud ka ju ühed selle eelnõu algatajad. Nemad on ka esialgse variandiga nõus olnud ja ma arvan, et on ka praegu põhimõtteliselt nõus, aga nemad on ka väga altid kompromissi tegema. Põhiline erimeelsus on seal Reformierakonna ja Isamaa vahel.