Allveerobotiga tehtud fotogramm-meetrilise uuringuga tehti üle 40 000 pildi ning nende põhjal pannakse kokku Estonia digitaalne mudel, ütles pressikonverentsil ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas.

Sisse pääseti ka Estonia autotekile, kuid vaid 15 meetri kaugusele sissepääsust. Arikase sõnul nähti kaameraga autode osi, kilekotte, kaableid, trosse. Kaugemale minna ei riskitud, sest oht kaotada allveerobot oli liiga suur.

"Autoteki puhul on oluline ka see, et ilmselgelt on vaja järgmiste uuringute ajal kasutada teistsugust tehnoloogiat, et kogu autotekk jäädvustada nii videopilti kui ka fotogramm-meetriliselt salvestada. Lahendus tuleb veel välja töötada, see saab olema eriline allveerobot, mis peab suutma salvestada 360 kraadi pilti," rääkis Arikas, lisades, et välistada ei saa, et tekib vajadus minna tuukritega sisse.

Ligipääsetav ala autotekil on Arikase sõnul 45 meetrit. Uurijaid huvitavad kinnitusmaterjalid ning sõiduautode tuvastamine, samuti on küsimusi erinevate uste kohta. Samuti pääsetakse nii seestpoolt ligi paremas pardas asuvale suurele augule, mida soovitakse Arikase sõnul veel mõõta.

Arikas ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et vigastus Estonia paremas pardas osutus seni arvatust märksa suuremaks, ulatudes üle 40 meetri. "See on deformatsioon, mis tähendab, et seal on läbivad augud, praod, muljumised, välisplaadistus on kohati sissepoole. Kuna vigastus jätkub laevakere all, siis me ei näe selle koguulatust, aga nähtav osa on seal 40 meetri piirkonnas," lausus ta.

Luuakse digitaalne kaksik

Järgmiseks hakatakse Arikase sõnul töötama fotogramm-meetrilise uuringu andmetega, et luua vraki ja merepõhja mudel. See peaks aega võtma kaks kuud, kui mudel on augusti lõpuks või septembri alguseks valmis, tutvustatakse seda ka avalikkusele. Selleks ajaks peaks olemas olema ka akustilise uuringu aruanne.

Estonia digitaalse kaksiku loomine liigub edasi sügisel, lisas Arikas.

Siiani on plaaniks jäänud ferromagnetilise uuringu tegemine, sest esimene hange luhtus huviliste puudumise tõttu. Arikase sõnul kuulutatakse sügisel välja uus hange.

"Põhieesmärk on leida üles Atlandi luku fragmendid, võimaluse korral Atlandi luku polt ja ka erinevad metallitükid, mis on eraldunud laevast," lausus ta.

Paralleelselt on plaanis ka uuring, mis annaks aimu, kus eraldunud esemed paiknevad ja mis need on, et tuvastada Estonia uppumise teekond ja saada kellaajaline mõõde, mis hetkel mingi tükk eraldus, ütles Arikas.

Lisaks on uurijatel plaanis võtta Estonia vraki pealt erinevaid metalliproove, et tuvastada vigastuste põhjused, ning tuua üles kolm-neli akent, et teha kindlaks nende vastupanuvõime veesurvele. Viimasena on plaanis välja tuua vööriramp, et uurida, miks see tuli hingede küljest lahti.

Estonia vraki uuringute lõpparuanne peaks suure tõenäosusega valmima järgmise aasta kevadel, ütles Arikas.