Aimar Ventsel: Kasahstan ja Vene deputaadid

Aimar Ventsel
Aimar Ventsel Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kasahstanis suhtutakse siiani solvunult Venemaa presidendi Vladimir Putini kõnesse, kus ta teatas et ukrainlastel pole oma kultuuri ja igasugune vastupidine väide on natsionalismi tunnus. Siit järeldasid paljud kasahhi intellektuaalid, et kasahhi keeles rääkimine ja oma kultuuri säilitamine teeb nad automaatselt neonatsideks, keda on tingimata vaja denatsifitseerida, kirjutab etnoloog Aimar Ventsel.

Kuidagi on nii, et kui kusagil midagi juhtub ja seotud on Venemaa, siis pälvib see sündmus Eestis rohkem tähelepanu, kui muidu. Kasahstanis on viimastel kuudel olnud tormilised ajad – toimus referendum, millega muutub põhiseadus, välja kuulutati ulatuslike reformide kava, ent Eestis pälvis tähelepanu hoopis Kasahstani presidendi Kasõm-Žomart Tokajevi esinemine Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil, kus ta koos Venemaa president Vladimir Putiniga maailma asjade üle arutas.

Kõigest, mida Tokajev rääkis, jõudis Eesti meediasse vaid tema ütlus, et Kasahstan ei tunnusta Donetski ja Luganski Rahvavabariike, nagu ei tunnusta ka rida muid riike (kelle seas on näiteks Taivan ja Kosovo).

Ent Kasõm-Žomart Tokajev rääkis muudki palju huvitavat. Näiteks ütles ta välja selle, mis Kasahstanis paljudele juba aastaid närvidele käib: "Sellelt tribüünilt [midagi sellist öelda] pole vast viiskakas, aga ma sooviksin väljendada pretensioone mõningate Venemaa deputaatide (Riigiduuma saadikute) avalduste suhtes. [Tegemist on] absoluutselt ebakorrektsed väljaütlemised Kasahstani aadressil, sealjuures ka mõningate [Venemaa] ajakirjanike ja kultuuritegelaste poolt." Tokajev väitis, et sellised väljaütlemised on kahjulikud ennekõike Venemaale endale ning ennekõike ütlejatele "kui nad kommenteerivad Kasahtani juhtkonna otsuseid või sündmusi Kasahstanis".

Erinevalt Eestist asub Kasahstan kindlalt Venemaa inforuumis. Venemaa föderaalsed ja ka Kasahstani ning Kesk-Aasia jaoks tehtud (a´la Pervõi Baltiiski Eestis) telekanalid on igal pool kättesaadavad. Ka Kasahstani oma telekanalid ja muud meediaväljaanded kipuvad kopeerima Vene meediat ning saavad sealt peale informatsiooni ka inspiratsiooni, kuidas meediat üldse teha. Kusjuures Kasahstanis on kohalike infokanalite seas populaarsemad just venekeelsed telejaamad, ajalehed või ajakirjad. Üks sellise meediaruumi omapära seisneb selles, et iga Venemaal lendu lastud Kasahstani-suunaline avaldus jõuab ruttu Kasahstani meediasse, seda tiražeeritakse ning arutatakse meeletult.  

Kui nii võtta, siis on kasahhid tänaseks väga hellad Venemaalt tulevate ütluste suhtes, eriti kui seda ütlevad poliitikud. Kõige suurema skandaali tekitas kusjuures president Putin ise, kui ta kunagi teatas, et kasahhidel pole üldse riikluse ajalugu olnud ja et Kasahstani kui riigi ajalugu hakkas Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega ning Kasahstani riik võlgneb üldse kogu tänu president Nazarbajevile, kes selle riigi ka asutas. See tekitas kasahhides korraliku tormi ja sellele vastukaaluks alustati rea kultuuriprojektidega tähistamaks Kasahstani riigi enam kui poole sajandi pikkust ajalugu.

Peale presidendi on Venemaa poliitikutest Kasahstani ja kasahhide kallal keelt teritanud igaüks, kes seda ainult viitsis. Venemaal on pidevalt kõlanud väljaütlemisi, et Põhja-Kasahstan tuleks ikkagi Venemaaga ühendada. See on aga kasahhidele väga hell teema, kes on ajapikku muutunud suisa paranoilisteks igasuguse kohaliku venelaste separatismi suhtes. Kadunud Žirinovski, olles ise Almatõs sündinud ja üles kasvanud, nõudis mõnel korral terve Kasahstani Venemaaga ühendamist. Sama plaati käias ka natsionaalbolševik Eduard Limonov.

Venemaal tekkis paras torm, kui Nazarbajev teatas kasahhi kirjakeele üleminekust kirillitsalt ladina tähestikule. Seda võeti Venemaal puht reetmisena. Viimasel ajal nõuavad mitmed Venemaa avaliku elu tegelased ja poliitikud, et Kasahstan tunnustaks Krimmi annekteerimist tänuaktina jaanuari kuus osutatud "vennaliku abi" eest. Erinevaid kasahhidest ministreid süüdistatakse pidevalt russofoobias ja kasahhe vene keele allasurumises (ma olen seda kusagil kuulnud!).

Kasahstanis suhtutakse siiamaani solvunult Venemaa presidendi Vladimir Putini 21. veebruari kõnesse, kus ta teatas et ukrainlastel tegelikult pole oma kultuuri ja igasugune vastupidine väide on natsionalismi tunnus. Siit järeldasid paljud kasahhi intellektuaalid, et kasahhi keeles rääkimine ning oma kultuuri säilitamine teeb nad automaatselt neonatsideks, keda (nagu näitas Venemaa mõned päevad hiljem) on tingimata vaja denatsifitseerida.

Ühesõnaga, Venemaa poliitikud suhtuvad Kasahstani kui vasallriiki. Ning siin ei saa ma aru, miks nad seda suhtumist pidevalt demonstreerivad. Asi on selles, et samad poliitikud peavad Kasahstani Venemaa liitlaseks, kelle solidaarsuses ning truuduses ei kahelda. Täitsa huvitav, kas neile pähe ei tule, et oma avaldustega nad just õõnestavad igatpidi Venemaa ja Kasahstani liitlassuhet. Venemaal võiksid poliitikud ikkagi teada, et on üks asi, mille suhtes Kesk-Aasias ollakse eriti tundlikud – see on kolonialistlik patroneeriv toon ja sellega kaasas käiv ülalt-alla vaatamine.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: