Looduskaitseamet palus inimestel teada anda, kui morska rannikul kuskil nähakse. Morsk ei ole enam Liepaja rannikul.

Kuigi morsad elavad Põhja-Jäämere arktilistes tingimustes, nähti üht morsaisendit juuni keskel Saksamaal ja 23. juunil Poolas.

On võimalik, et tegu on sama isendiga, keda varem nähti Poolas ja Saksamaal. Väliseksperdid on spekuleerinud, et tegemist on noore emase morsaga.

Läti looduskaitseameti imetajate eksperdi Valis Pilatsi sõnul on see esimene kord, kui Lätti on sattunud morsk.

"Morsa loomulik elukeskkond on külmad ja jäised veed. Seega ei ole Läänemeri sobilik morsa jaoks, kuna siin ei ole söögiks talle sobilikke suuri karpe, krevette, pehmeid koralle, merikurke ja muid põhjameredele omaseid liike. Tundub, et praegu võib morsk olla näljane ja väsinud," ütles Pilats.

Eksperdi sõnul saab morskasid võrrelda nendega suguluses olevate hüljestega, kes veedavad samuti suure osa enda elust vees, rannikul või jää peal.

Inimesi morsk söögiks ei pea. Siiski võib morsk rünnata, kui talle läheneda ning isegi hammustada. Seega soovitab Pilats loomale mitte läheneda.

Morsk suudab jäise vee all püsida kuni pool tundi ilma õhku hingamata. Morska külma vastu isoleeriv rasvakiht on kuni 15 sentimeetrit paks. Morsa kihvad võivad kuni meetripikkuseks kasvada.

Kihvasid kasutab morsk nii saagi ründamiseks, rannikule või jääpanga peale saamiseks kui ka võitluses teiste morskadega

Paljudes riikides on morsapopulatsioonid ülekütitud.

Viimastel aastakümnetel on efektiivsemad morsaküttimise tehnikad vähendanud morsa populatsiooni Põhja-Jäämerel väljasuremise piirini.

Morsk ehk Odobenus rosmarus on rahvusvahelise punase raamatu järgi ohustatud liik.