Rahvaloendus: veerand eluruumidest on püsielaniketa

Kortermajad.
Kortermajad. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kõikidest Eesti era- ja kortermajadest on asustatud vähemalt ühe alalise elanikuga 76 protsenti, püsielaniketa oli pea veerand ehk 175 690 eluruumi, näitab viimane rahvaloendus. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal suurenenud.

2021. aasta rahvaloendus näitas, et Eestis on kokku 737 873 eluruumi, teatas statistikaamet. 2011. aasta loendusega võrreldes on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, mida on 1000 võrra vähem kui sellele eelnenud kümnel aastal (2001–2011). Eramajasid on 14 protsenti rohkem kui 10 aastat tagasi.

Kõikidest eluruumidest 24 protsenti on rahvaloenduse andmetel asustamata. Aastal 2011 oli asustatud 84 protsenti eluruumidest ja 2000. aastal 87 protsenti.

"Need arvud viitavad sellele, et inimesed on omandanud endale näiteks suvilaid ja muud kinnisvara, kus reaalselt terve aeg sees ei elata. Samas lähevad siia alla ka eluruumid, mis on näiteks ehitisregistri järgi juba valmis, kuid kuhu pole veel jõutud sisse kolida," selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila märkis, et viimase loendusega võrreldes on Eestis püsielanikega eluruumide hulk kasvanud 2,2 protsenti.

"Üldises mõttes on Eesti inimeste elupindade kvaliteet igati paranenud. Kasvanud on nii veevarustusega, pesemisvõimalusega, tualettruumiga kui ka keskküttega eluruumide arv. Järjest populaarsemaks on muutunud eramajas elamine," lausus Osila.

Suurimad kortermajad on Narvas

Loenduse andmetel on Eestis kokku 266 475 elamiseks mõeldud hoonet. Nendest 77,5 protsenti (206 529) on ühepereelamud, 18 protsenti (47 847) korterelamud, 3,2 protsenti (8572) paariselamud ja 1,3 protsenti (3527) mitte-elamud, kus asub vähemalt üks eluruum.

Eesti kõige suuremad kortermajad asuvad Narvas: seal on ühes majas keskmiselt 64 korterit. Samuti leidub Narvas Eesti kõige suurem kortermaja, milles on kokku 360 korterit.

Kõige väiksemad kortermajad asuvad Hiiumaal, kus keskmine korterite arv hoones on 9,05.

Eestis on vaid üks vald – Ruhnu –, kus ei ole ühtegi kortermaja.

Kõige rohkem elatakse hoonetes, mis on ehitatud aastal 1961

Püsielanikega eluruumidest 69,8 protsenti ehk 389 101 asuvad kortermajades (kolm või enam korterit) ja 27,7 protsenti (154 426) eramutes. 8736 (1,6 protsenti) eluruumi asuvad paariselamutes (2 korterit) ning 4883 (0,9 protsenti) mitte-elamutes.

Pärast eelmist loendust ehk ehitusajaga 2012 või hiljem on lisandunud 17 167 tavaeluruumidega hoonet, nendest 82,1 protsenti olid eramud, kuus protsenti paarismajad, 11,2 protsenti kortermajad ning 0,7 protsenti mitte-elamud.

"Kuna aga eluruume mahub kortermajadesse rohkem, on eluruumide juurdekasv kortermajades suurem: viimase 10 aasta jooksul lisandunud eluruumidest asuvad 29,8 protsenti eramutes ja 64,4 protsenti kortermajades," selgitas Trasberg.

Ehitusaasta järgi vaadates on aga kõige rohkem asustatud eluruume hoonetes, mis on ehitatud 1961. aastal.

Keskmiselt kõige suuremad eluruumid on Kiilis, väikseimad Sillamäel

Kokku on asustatud eluruumide pindala 38 970 750 ruutmeetrit, mida on 1,38 protsenti võrra rohkem kui 10 aastat tagasi.

Kõigi eluruumitüüpide peale kokku (eramud, korterid) on elamispind elaniku kohta 2011. aastaga võrreldes keskmiselt pisut kahanenud: 2011. aastal oli see 30,5 m² ja 2021. aastal 30,1 m².

Samuti on vähenenud keskmine tubade arv elaniku kohta, mis 2011. aasta loendusel oli 1,24, sel korral aga 1,21.  

Enim on elanikke ühe asustatud eluruumi kohta Rae vallas (3,1) ning kõige vähem Sillamäe linnas (1,95). Kõige suuremad eluruumid on Kiili vallas ning kõige väiksemad Sillamäe linnas.

Eestlased ja soomlased on maailmas ainsad, kes saunas pesevad

Kõigi (nii asustatud kui asustamata) eluruumide puhul on paranenud tehnosüsteemidega varustatus: kasvanud on nii veevarustusega, pesemisvõimalusega, tualettruumiga kui ka keskküttega eluruumide arv.

93,3 protsendis asustatud eluruumides on veevarustus, 93,1 protsendis pesemisvõimalus, 91,1 protsendis eluruumides on olemas tualettruum (vesiklosett) ning keskküte on 68,5 protsendis eluruumides.

Kõige paremini on vesiklosettidega varustatud Sillamäe eluruumid (99 protsenti).

Eelmise loendusega võrreldes on tualettruumiga eluruumide osakaal suurenenud 5,2 protsendi võrra.

"Eesti ja Soome on ainukesed riigid, kus pesemisvõimaluste hulka loetakse rahva- ja eluruumide loendusel ka saunad," märkis Trasberg.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: