Suurhaigla rahastuse ärakukkumine andis põntsu ka filmilinnaku rajamisele

Filmilinnak
Filmilinnak Autor/allikas: Novarc

Valitsuse otsus mitte anda Euroopa toetusraha Tallinna haigla ehitamiseks lõi kaardid sassi ka Tallinna filmilinnaku rahastamise läbirääkimistel, ütles ERR-ile Tallinn Film Wonderlandi juht Gren Noormets.

Tallinnaga, kes pakkus juba mullu välja, et võib filmilinnaku ehitust sildfinantseerida, et kultuurkapitali eraldatud rahaga saaks hiljem raha tagasi, pole seni midagi kokku lepitud, ütles Noormets.

"Me oleme intensiivselt riigikogu otsuse tegemisest saadik Tallinna linnaga läbi rääkinud. Aga vahepeal on erakorralised sündmused olnud – on energiahinnad järsult kasvanud, millega Tallinn peab eelarvet koostades tegelema; algas Ukraina sõda ja nüüd on segadused Tallinna haigla finantseerimisega," lausus Noormets.

See tähendab, et Tallinnalt ei tule filmilinnaku finantseerimise kohta otsuseid enne järgmise aasta eelarve paika seadmist.

"Praegu me räägime kõige varasemast tähtajast linna järgmises eelarves. Seal on oluline komponent see, mis saab Tallinna haigla finantseerimisest. Need asjad, suurhaigla ehituse finantseerimine ja filmilinnaku sildfinantseerimine, on otseselt omavahel seotud," ütles Noormets.

Filmilinnaku eestvedajatele on linn mõista andnud, et varemalt augustis-septembris võib saada selgeks, milline on Tallinna järgmise aasta eelarve. "Seda ootame. Peaks selguma, mis eelarves on ja mida pole. Oluline on, kas ja millise summaga on uues eelarves sees Tallinna haigla. See (valitsuse) otsus lõi meil kaardid sassi linnaga läbirääkimistes, ja see on ka põhjus, miks me hakkasime Tallinnale (kui rahastajale) alternatiive otsima," ütles Noormets.

Võimalike rahastajatega on aga sama probleem mis Tallinnaga: soovitakse kindlat garantiid, et Tallinn Film Wonderland saab kultuurkapitalilt piisavas mahus raha. Kultuuriobjektide nimekirja viies koht aga tähendab, et sõltutakse ülejäänud nelja objekti – Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres ja rahvusooperi hoone juurdeehitus – valmimisest.

"Tallinnale alternatiivi otsides on selgunud, et on vaja natuke rohkem konkreetsust, kui ainult see riigikogu otsus meid sinna nimekirja lülitada. Töötamegi selle nimel, et mis kindlust ja konkreetsust lisaks riigikogu otsusele saaks riik veel pakkuda. Ja selge on see, et kindlat tähtaega ei saa keegi lubada, sest järjekorra meieni jõudmine sõltub kahest asjast: esiteks, kui kalliks lähevad meist eespool olevad objektid, ja teiseks see, millises tempos laekub hasartmängumaks," rääkis Noormets.

Tallinna jaoks on filmilinnak prioriteet

Tallinna abilinnapea Joosep Vimm ütles ERR-ile, et võimalikke mudeleid, kuidas filmilinnakuga kiiremas tempos edasi minna, kui võimaldab seda kultuuriobjektide nimekiri, on arutatud nii filmilinnaku eestvedajate, kultuuriministeeriumi kui ka kultuurkapitaliga. Kokkuleppele pole jõutud, sest paljud tehnilised ja juriidilised nüansid vajavad veel arutamist.

Vimm kinnitas, et filmilinnak on linna jaoks endiselt oluline projekt. "Filmilinnak on kindlasti üks prioriteetsetest objektidest, mis linna eelarvestrateegia ja linnaeelarve kõnelustel laual on. Need arutelud ootavad meid ees suve lõpus ja sügisel. Filmilinnaku rajamine on koalitsioonileppes kokku lepitud ja selle valmimist soovib nii linn kui ka Eesti filmivaldkond," ütles ta.

Riigipoolne garantii oleks Vimmi sõnul vajalik.

"Ühest küljest on garantiiks riigikogu otsus Tallinna filmilinnaku rajamist toetada. Teisalt on küsimus, millise veendumusega saab riik kinnitada, et Tallinna linn saab tagasi filmilinnaku esimese etapi rajamiseks tehtavad finantskulud. Arvestades, et kultuurkapitali rahastamise järjekorras on Tallinna filmilinnak viimasel kohal, on suuresti küsimus, kuidas saab olema lahendatud ehituse ja tagasimakse vaheline periood, mis võib olla väga pikk. Linna võetav investeeringurisk peab siin kindlasti piisavalt garanteeritud saama," märkis ta.

Ehitajad pole nõus hinda pakkuma

Selles, kas Tallinna haigla rajamise ümber tekkinud segadus filmilinnaku rahastamise otsust mõjutab, Vimm nii kindel polnud.

"Selle mõju on raske hetkel hinnata, sest filmilinnak ja Tallinna haigla ei ole ainsad investeeringud, mis linnas teha oleks vaja. Mööda ei saa vaadata ka üldiselt ehitusturul toimuvast ja väga kõrgest inflatsioonist. Samas peab tõdema, et need kaks objekti on rahaliselt väga erineva suurusjärguga projektid," ütles abilinnapea.

Mullu sügisel, kui riigikogu kinnitas riiklikult oluliste kultuuriobjektide rahastamise nimekirja, ütles Noormets, et et 2020. aasta kevadel tehtud arvestuste järgi läheks filmilinnaku esimese etapi ehk filmistuudio rajamine maksma ligikaudu 14 miljonit eurot ning Tallinnaga on kokku lepitud, et investeering makstakse tagasi 17 aasta jooksul.

Praeguseks on ehitamise hinnad märkimisväärselt muutunud ning uut eeldatavat hinda pole keegi nõus pakkuma, ütles Noormets.

"Uusi arvestusi pole. Seda on praegu mõttetu teha. Me oleme seda uurinud ja ehitajad kõik ütlevad, et nad ei anna hinda ja tahavad teha avatud eelarvega. Meid see ei aita, sest meil on ikkagi summat vaja," nentis ta.

Noormets lisas, et hind selgub eeldatavalt siis, kui riigihankele tulevad pakkumised. Ehitusluba on Koplis asuval krundil olemas, kuid hanget ei saa välja kuulutada enne, kui ehitusel on finantseering olemas, lausus ta.

Ehitusluba väljastati filmilinnaku esimesele etapile mullu augustis.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: