Õli põletamiseks saab saasteerandi vaid gaasitarnete äkilisel katkemisel

Põlevkiviõli.
Põlevkiviõli. Autor/allikas: ERR

Suuremas kaugküttekatlas võib põlevkiviõliga õhku reostada vaid juhul, kui gaasi üldse saada ei ole, rõhutab keskkonnaamet. Gaasi kallis hind rolli ei mängi.

Tallinna kütmise eest vastutav Utilitas pöördus juba mai lõpus keskkonnaameti poole ja teatas, et saabuda võib hädaolukord. Viis päeva varem oli ettevõte proovinud hankida 440 GWh maagaasi. Neile pakuti vähem kui pool soovitust, kusjuures aastane vajadus on reeglina 676 GWh maagaasi.

Utilitas palus keskkonnaametilt luba põletada oma Mustamäe jaamas hoopis põlevkiviõli. Ühtlasi paluti erandit, et riik kasvavast õhusaastest mööda vaataks.

Keskkonnaameti kliima- ja välisõhubüroo juhataja Meelis Mägi kinnitas, et tööstusheite seadus niisuguse võimaluse tõesti annab. "Aga samas seaduse paragrahvis on öeldud, et seda saab teha ainult siis, kui gaasivarustus katkeb," sõnas Mägi.

Maailmast pole gaas otsa lõppenud. LNG laevad künnavad meresid ning Elering ja Alexela lubavad, et sügisel randub Paldiskis soomlaste LNG-terminal. Mägi tõdes, et keskkonnaamet ei oska hinnata, millal on gaasivarustus päriselt katkenud. Niisiis loodetakse selles küsimuses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

"Kui nüüd ettevõte ütleb, et ta ei ole suutnud turult hankida piisavalt suurt hulka gaasi ja et tal olemasolevatest varudest jätkub näiteks nädalaks või kuuks, siis ta teavitab meid sellest," selgitas Mägi. "Ja siis me küsime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, kes saab kinnitada, et tõesti, maagaasiga varustamine on sellel ettevõttel probleem."

Kõrge hind ei tähenda varustuse katkemist

Keskkonnaamet lubab peagi ettevõtetele asjakohase juhendi saata. Mida täpselt gaasivarustuse katkemiseks lugeda, ühestki seadusest või määrusest ei leia. Nii-siis jääb see praeguste plaanide järgi ametnike hinnata.

Meelis Mägi rõhutas üle, et gaas peab olema füüsiliselt kättesaamatu. See tähendab, et kui gaasi saab, aga selle eest peab pakkuma praegusest turuhinnast neli korda rohkem raha, siis ei ole võimalik gaasivarustuse katkemisest rääkida.

"Seadus ütleb selgelt, et gaasivarustus peab olema katkenud," kordas Mägi. "Hind ei puutu asjasse. Hind ei anna alust erisust taotleda, vaid ikkagi see, kui torust ei tule, mahutid on tühjad ja ta ei saa uut maagaasi peale hankida."

Kusjuures seaduse täpne sõnastus lubab erandi teha veel kitsamates raamides. Ehk gaasivarustus peab olema katkenud äkitselt.

Nõue lisati kolm aastat tagasi

Varem ütles seadus üldisemalt, et erandi võib teha juhul, kui ettevõte peab erandkorras gaasi asemel midagi muud kasutama.

2019. aasta veebruaris otsustas parlament seadust muuta. Nimelt lubab ka Euroopa tööstusheite direktiiv erandit teha ainult gaasivarustuse äkilise katkemise korral ning eelnõu välja töötanud keskkonnaministeerium soovitas kohaliku seaduse Euroopa reeglitega klappima panna.

Sõna "äkiline" nõuab jälle tõlgendamist. Gaasi varustuskindluse probleemidest hakatati ettevõtetes ja ühiskonnas laiemalt rääkima veebruaris ja hanked hakkasid luhta minema kevadel. Kui kütteperiood algab sügisel ning ettevõttel on osa gaasivarust olemas, kas sellisel puhul on juuli õige aeg, et rääkida gaasivarustuse äkilisest katkemisest?

Näiteks ka Utilitasel on Tallinnas tagatud umbes kolmandik eelmiste aastate keskmisest gaasitarbimisest ning kütteperioodini on veel aega. Meelis Mägi pöördus veel korra seaduse teksti juurde.

"Mina arvan, et ei saa praegu rääkida äkilisest katkemisest," sõnas Mägi. "Ma saan aru, et praegu tehakse hankeid veel ja tehakse uuesti ka kordushankeid. Need kõik selguvad. Sinna on ikkagi mitu kuud veel aega, et ettevõttel oleks kindel teadmine, kas tal on detsembris gaasi või ei ole."

Samas rõhutas Mägi, et erandi tegemist otsustades toetub amet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusele. "Keskkonnaamet kindlasti ei ole see asutus, kes läheb kontrollima mahuteid või torusid, et mitmeks päevaks või mitmeks kuuks seal gaasi jätkub," sõnas Mägi.

Saastada saab ajutiselt

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter rääkis teisipäeval rahvusringhäälingule, et erandiotsused peaks tulema võimalikult vara. See annaks kaugküttefirmadele kindlust, et nad alternatiivset kütust ka päriselt kasutada saavad. See omakorda julgustaks investeerima kütteõli põletamiseks tarvilikesse seadmetesse aga ka kütteõlisse, mis tuleks Sutteri sõnul ette ära osta.

Sutter ütles, et kütteõli vastu tuntakse huvi juba praegu. "Me omalt poolt oleme ka võtnud võimalike kütteõli tarvitajatega ühendust. Aga praegu on kaugkütjate probleem selgusetus."

Lõplikku kindlust, millega kuni järgmise kevadeni kütta, ei saa praegu keegi anda. Elering ja Alexela näevad palju vaeva, et Eesti rannikule võiks tulla LNG terminal. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar kinnitas, et kui terminal päriselt kohale jõuab, on Balti ja Soome piirkonnas piisavalt gaasi vastuvõtuvõimekust.

"Selle uue terminaliga ja koos Klaipeda terminali ja Läti mahutis oleva varuga on gaasivarustus kindlasti tagatud," rääkis Tatar, kelle sõnul tagaks see, et gaasimolekule oleks ettevõtete jaoks olemas. "Aga milline on selle gaasimolekuli hind eeloleval talvel, seda me kuidagi enam mõjutada ei saa," jätkas Tatar. "Siin on selline globaalne võidujooks gaasile praegu käimas ja gaasi hinnad sellele on juba reageerinud."

"Ma saan lähtuda jällegi ainult seadustest või määrustest," kommenteeris võimalikku olukorda Meelis Mägi. "Juhul, kui gaasivarustus taastub, peab ettevõte meid teavitama ja minema tagasi põhikütusele. Ja jällegi ma ütlen, et hinnast ei ole üheski paragrahvis juttu. Seadus ei anna keskkonnaametile võimalust siin välja mõelda mingeid erandeid või mõelda, et hind on liiga kallis või liiga odav."

Ehk kui kaugküttefirma on teinud suured investeeringud, soetanud tarvilikud seadmed ja tünnide kaupa kütteõli, ei või ta kindel olla, et kallis gaas tema investeeringuid mõttetuks ei muuda.

Hädaolukorrast poleks suuremat abi

Teisipäeval arutasid Sutter ja Tatar rahvusringhäälingus, kas hädaolukorra võiks välja kuulutada riik või kohalikud omavalitsused. Mõlema mõte oli, et keskkonnaamet saaks erandeid teha, ehk rohkem saastamist lubada, ka hädaolukorrale viidates.

Mägi märkis, et hädaolukorra võimalusest on ettevõtjate ja ministeeriumiga räägitud. Tööstusheidete seadus ütleb tõepoolest, et kui hädaolukorra tõttu katkevad väikese väävlisisaldusega kütuse tarned, võib keskkonnaamet kuni kuueks kuuks ettevõttele järeleandmisi teha.

"Aga kui omavalitsus kuulutab välja hädaolukorra, siis selle raames võib ületada ainult vääveldioksiidi ehk ühe konkreetse saasteaine piirväärtusi," selgitas Mägi, kelle sõnul paiskub põlevkiviõli põletades õhku veel terve hulk saasteaineid. "See hädaolukord ei anna ettevõttele midagi, kui ta saab ainult ühe saasteaine puhul selle leevenduse."

Väikestel katlamajadel on lihtsam

Ideaalset lahendust, mis ühelt poolt aitaks tagada, et kaugküttejaamad ei jää talvel ilma kütuseta ning teisalt kindlustaks, et kõik ettevõtete tehtud investeeringud asja ette lähevad, seadus ei paku.

Riigikogul oleks põhimõtteliselt võimalik muuta tööstusheidete seadust, valitsus saaks kohendada saasteainete piirväärtusest rääkivat määrust. Aga mõlemal puhul seab piirid Euroopa Liidu heitedirektiiv.

See juriidiline segadik ei puuduta siiski kõiki kaugküttepakkujaid. Nii näiteks pöördus juba mai keskel keskkonnaameti poole AS Kiviõli Soojus. Kiviõli köetakse peamiselt linna keemiatööstuse abil. Aga aeg-ajalt, kui õues on väga külm või keemiatööstuses läheb midagi katki, võetakse appi gaasikatlad.

Ka Kiviõli Soojus tahaks kasutada põlevkiviõli ning nende jaoks on see oluliselt lihtsam. Neid päästab see, et ka kolme katla peale kokku ei ületa seadmete võimsus 50 megavatti.

"Neil ei ole vaja seda erandit taotleda," selgitas Mägi, kelle sõnul ei suuda nii väike katlamaja lühikese ajaga kuigipalju saasteaineid õhku paisata. "Nemad saavad rahulikult toimetada."

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: