Narva linnapea Katri Raik kinnitas, et linna kriisikomisjon on olukorda arutanud ja nentinud, et piirilinnas on hädaolukorra oht. "Kuna eilse seisuga kukkus läbi Enefit Poweri gaasihange, ei olnud pakkujaid, siis meil ei ole talveks gaasi ja me kuulutame välja hädaolukorra," ütles Raik ERR-ile.

Raik loodab, et selle tulemusel saab Enefit Power keskkonnaametilt loa, et ettevõte tohib linna kütta põlevkiviõliga, mis on odavam ja stabiilsem. Raik möönis, et see ei ole kindlasti argument taolise loa väljastamiseks, aga tema sõnul tuleb arvestada, et Narva jaoks on märkimisväärne kütte kallinemine, kui üldse on võimalik gaasi saada, väga suureks sotsiaalseks probleemiks.

"Mina julgen nimetada suurt küttehinna kallinemist lausa sotsiaalseks katastroofiks. Seda seetõttu, et kui me võrdleme Narva ja näiteks Tallinna inimeste sissetulekuid, siis Tallinna inimeste keskmine palk on 1700 eurot ja meil 1050 eurot," selgitas Raik, lisades, et Narvas on ka iga neljas inimene pensionär.

Kuigi seda, kui palju eeloleval talvel kütmine maksta võiks, ei tea praegu keegi, on Enefit Power juba mitu kuud tagasi sisse andnud taotluse, et Narva linna küttehind peaks tõusma 78 protsenti. Kuigi Narvas on praegu üks madalamaid soojahindu, siis selline soojahinna tõus oleks Narvas sotsiaalne katastroof, rõhutas Raik.

Vainola: keskkonnaluba tuleks saada võimalikult kiiresti

Et Enefit Power saaks talveks gaasi kokku hoida ning kasutada sooja tootmiseks põlevkiviõli, oleks vaja ettevalmistused teha juba praegu ja see eeldab, et keskkonnaamet annab ettevõttele uue keskkonnaloa võimalikult ruttu, ütles ERR-ile Enefit Poweri juht Andres Vainola.

"Seaduse järgi on keskkonnaametil aega taotlust menetleda kuni kuus kuud, aga ma arvan, et seda tehakse tänases olukorras palju kiiremini. Ideaalolukorras hakkaks me gaasi säästma juba juulikuust, sest meil on plaanis 20. juuli paiku minna oma Balti elektrijaama 11. plokiga remonti kuuks ajaks. Mõistlik oleks siis gaas asendada põlevkiviõliga, et gaasi kokku hoida, sest kõik märgid näitavad, et gaasist tuleb talvel puudu," lausus Vainola.

Vainola sõnul esitatakse keskkonnaloa taotlus nii pea, kui Narva linn on välja kuulutanud hädaolukorra.

Praeguse loa alusel on Enefit Poweril lubatud kasutada reservkütusena põlevkiviõli ainult 10 päeval aastas. "Ilmselgelt pole see piisav. Ilmselgelt külmema päeva puhul, isegi kui me elektrijaam on koostootmisrežiimis, peame tiputarbimisi katma gaasikatlamajaga," märkis Vainola.

Vainola sõnul on Enefit Power võimeline ka kõige külmematel päevadel põlevkiviõliga piisavalt sooja tootma. "Me oleme selleks ette valmistunud, peame lihtsalt põlevkiviõli selleks varuma. See võimalus on meil olemas, aga peaksime selleks hakkama valmistuma juba täna," ütles ta.

Vainola sõnul on põlevkiviõli küttena kaks ja pool korda odavam kui gaas.

"Me ostame gaasi täna avatud turult. Gaasist toodetud sooja hind on praegu 160-170 eurot megavatt-tund, põlevkivilist toodetud sooja omahind on kuskil 60 eurot megavatt-tund," lausus ta.

Vainola lisas, et Narva soojatarbijal ei ole muretsemiseks mingit põhjust. "Soe on igal juhul tagatud, olenemata sooja tootmiseks kasutatava kütuse liigist. Meil on kõik võimalused, et kasutada nii avarii- kui põhikütust," lausus ta.  

Eesti Gaas: jutt gaasipuudusest ei vasta tegelikkusele

Enefit Poweri gaasipuuduse jutt ei vasta tegelikule olukorrale, sest gaasi on torudes piisavalt ja tarned toimuvad, ütles ERR-ile saadetud kommentaaris Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.

"See, et tehakse korduvad hankeid ja peetakse läbirääkimisi, on täna tavaline praktika. Eesti Gaas antud hankel ise ei osalenud, kuna eeldasime, et Eesti Energia suudab oma kontserni sees gaasivarustuse tagada. Uue hanke korral oleme mõistagi valmis osalema ja Narvale gaasi pakkuma," lausus Kotov.

Kotov märkis, et nad on aktiivselt tegelenud uute LNG tarneahelate loomisega ning toonud praeguseks kolm suurt LNG-tarnet Klaipeda LNG-terminali kaudu.

Eesti Energia juht Hando Sutter ütles teisipäeval ERR-ile, et kogu riigis tuleks võimalikult kiiresti välja kuulutada gaasivarustuses hädaolukord, et kaugkütjad ja tööstuslikud kasutajad saaksid ajutiselt erandkorras minna taotlema keskkonnakompleksloa muudatusi keskkonnaametist.

Keskkonnakompleksluba on vaja muuta selleks, et gaasi asemel põlevkiviõli või mõne muu reostavama kütusega kütta. Loaga koos peaks Sutteri sõnul saama ka erandi, et mööda minna karmidest keskkonnanõuetest. Nii ei tuleks osta kalleid filtreid, mis kütteõli jääke keskkonnast eemale hoiavad.

Keskkonnaamet vastas aga seepeale, et suuremas kaugküttekatlas võib põlevkiviõliga õhku reostada vaid juhul, kui gaasi üldse saada ei ole. Gaasi kallis hind rolli ei mängi.