Noorte tung arstiteadust õppida on vähenenud

Foto: ERR

Pea kõigis Eesti kõrgkoolides on sisseastumisavalduste vastuvõtt lõppenud ning käivad sisseastumiskatsed. Kõige populaarsemad erialad on jätkuvalt informaatika ja psühholoogia. Mõnedel erialadel, nagu arstiteadus, on avalduste hulk aga langenud.

Täna lõppes avalduste vastuvõtt Tallinna tehnikaülikoolis, kus populaarsemad erialad on IT-süsteemide arendus ning küberkaitse, kuid soovijaid jagub ka teistele erialadele.

TTÜ vastuvõtukeskuse juhataja Anne Urbla ütles, et majanduse erialad on läbi aegade olnud hästi populaarsed. "Tõenäoliselt on seal väga palju erinevaid peaerialasid, erinevaid valdkondi. IT samamoodi. Vajadus IT-spetsialistide järele on alati suur olnud ja ega see ei vähene ka praegu. Noored on selle siis üles korjanud ja võtnud endale eesmärgiks ja õpivad," ütles Urbla.

Tallinna ülikoolis lõppes avalduste vastuvõtt juba 30. juunil ning nende populaarsemateks õppekavadeks bakalaureuseõppes osutusid psühholoogia, haldus- ja ärikorraldus ning alusharidus ja eripedagoogika.

"Psühholoogia puhul võiks öelda nii, et inimese mõistmine on inimesi ennast alati huvitanud, nii iseenda kui ka kaaslaste mõistmine, nii et see tundub olevat selline hea baasharidus ka kõigile teistele karjäärivalikutele. Kasvatusteaduste erialade puhul usun, et võib öelda nii, et üha rohkem räägitakse õpetajate vajadusest ja ilmselgelt see siis ka paneb kandidaate rohkem nendele erialadele mõtlema," rääkis Tallinna ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joost.

Informaatika ja psühholoogia kuuluvad ka Tartu ülikooli populaarsemate erialade hulka, kuid ülikool on otsustanud mõne eriala puhul sissastumise kriteeriume karmistada, mille tõttu on langenud näiteks arstiteaduskonda kandideerijate hulk.

"Muutsime sel aastal arstiteaduses vastuvõtutingimusi. Kui eelmisel ja varasematel aastatel on saanud kandideerida eesti keele ja matemaatika riigieksamiga, siis sel aastal kõik kandidaadid pidid tegema akadeemilise testi. Eile toimus füüsika-keemia eksam ja need, kes pääsevad neist kahest eksamist läbi, on oodatud intervjuule. See kindlasti mõjutas kandidaate, sest hinnati kõigepealt enda valmisolekut neid eksameid kõiki läbida. Arvame, et kandideerima on tulnud tugevam osa nendest kandidaatidest, kes oleks nii ehk teisiti kandideerinud," rääkis Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma.

Ülikoolide kinnitusel on bakalaureuse- ja doktoriõppesse kandideerijate arv eelmise aastaga võrreldes langenud, kuid huvi magistriõppe vastu on püsinud samal tasemel. Langenud on soov astuda doktoriõppesse.

"Sel aastal oli doktoriõppe vastuvõtt uutmoodi. Kõik doktorandid, kes võetakse riiklikule kohale vastu, saavad üksiti ka nooremteaduri staatuse ja palgalise töökoha ülikooli juures miinimum töötasuga ja paistab, et see doktorireform on esialgsete numbrite põhjal kandidaatide arvu vähendanud. Kui varem nähti võimalust, et doktoriõpinguid saab ühendada oma senise töökohaga, siis sel aastal võib siin olla see efekt, et kui kandideerimisega käib kaasas mõte, et sa hakkad töökohta vahetama, siis võib-olla mõned inimesed on jätnud kandideerimata," rääkis Kaldma.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: AK

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: