Kutselisel kaluril Ülar Konil on ennegi õnnestunud päris pirakaid kalu püüda, näiteks 14 kilogrammine koha või kilo kergem karpkala. Ka on Võrtsjärvest püütud 17 ja 21 kilogrammine valgeamuur.

"Mõrda nõudma minnes vaatasime, et midagi huvitavat on mõrras sees. Ei osanudki algul arvata, mis asi see suur olla võib. Kõigi üllatuseks oligi selline kala, mida polegi ennemalt Võrtsjärves nähtud ja välja püütud. Aastate jooksul on ikka kalurid oma mõrdades väiksemaid sägasid ka näinud, aga sellist isendit, mis praegu juhtus mõrda, sellist isendit pole päris pikemat aega olnud," rääkis Koni.

Mõtet see kala koju viia Konil ei tulnud ja ka vette tagasi ei saanud teda lasta.

"Kuna kala paati tõmmates selgus, et ta oli juba otsa saanud - elumärki ei andnud endast. Saigi selle kalaga siis niimoodi, et kaldale tulles teavitasime keskkonnainspektsiooni ja sai siis ka teadlastega ühendust võetud," sõnas Koni.

Koni sõnul oli suure säga püük muidugi uhke tunne. Kalateadlane Meelis Tambets aga tõdes, et mõistagi on kahju, et selline kala hukka sai. Tänu kaluri teadlikkusele saab seda mereelukat nüüd põhjalikult uurida.     

"Me teeme talle kõiksugused analüüsid geneetika kohta. Siis me võtame talt selliseid osi, mis näitavad, kus ta on elanud. Arvata võib, et ta on siia Emajõest tulnud. Näeme, kus ta on ilmale tulnud, kuidas ta on liikunud, kas ta on käinud Emajõge pidi ka varem Võrtsjärves. Tõenäoliselt ta Peipsist on pärit. Tema vanuse saame ka teada. Võib arvata, et ta on umbes 15-aastane selle suuruse järgi," rääkis Tambets.

Tambets ütles, et Eestis on sägade kohta andmeid väga vähe, kõik andmed pärinevad kusagil mujal tehtud uuringutest. Säga on soojalembene ja Eesti ongi tema levikupiir, siit põhja poole ta ei lähe.

Tambetsil on selle sägaga ka muuseumiplaan. Nimelt ei saa sellest küll topist, aga on võimalik teha mulaaž.