"Kui me räägime nüüd sellest 629 isikust, kellel on kokku umbes 1200 relva, mille osas on vaja kõigepealt otsus teha, vormistada, tutvustada ja siis need relvad hoiule võtta, siis see kindlasti lisab politseile väga suure koormuse," ütles politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna politseileitnant Rita Proosalt.

PPA esindaja selgitas, et seadusega pole piiratud, kui palju võib ühel inimesel relvi olla. Proosalti sõnul on relvaloa omanikul keskmiselt kaks kuni kolm relva.

Kui inimese relvaluba kaotab kehtivuse, tuleb tal relvad ja laskemoon kohe politsei kätte hoiule anda ning seejärel on tal kolm kuud aega otsustada, kas ta taotleb uut relvaluba, võõrandab need relvad või muudab laskekõlbmatuks.

Suurem osa relvaloast ilma jäänud inimesi leiabki oma relvadele ise uue omaniku. Kes ei leia, nende relvad sundvõõrandatakse. Spetsiaalne komisjon hindab ära, kui palju relvad maksavad ja see raha makstakse omanikule välja. Osad neist relvadest paneb politsei omakorda oksjonile, rääkis Proosalt.

"Samas võib olla ka seda, et osa nendest relvadest võetakse politsei- ja piirivalveameti kasutusse. Või siis mõned lähevad hävitamisse. Aga seda kõike otsustab komisjon," lisas ta.

Praegu tuleb politseil tavaliselt sundvõõrandada kaks kuni neli relva kuus. Samas relvalubasid tühistatakse peaaegu iga päev.

Proosalt rääkis, et sundvõõrandamine tähendab politseile ka lisaruumide vajadust. "Relvahoidlad kindlasti ei ole meil sellise mahutavusega, et me saaksime korraga nii palju relvi sisse võtta. Ja teine asi on ka see, kuidas need relvad kokku korjata, mis tähendab, et lisakoormus tuleb ka piirkonnapolitseinikele," märkis ta.

Politseis on mõeldud ka sellele, missuguseid riske tuleb juba nüüd maandama hakata, kui üle 600 inimese, kellest paljud on tõelised relvaentusiastid, said eelmisel nädalal teada, et peagi neil enam relva olla ei tohi.

"Üks asi on kindlasti see, et ootamatult kaob mõni relv ära. Teine asi on see, et ametlikult need relvad võõrandatakse isikutele, kellel on ka edaspidi õigus relvaluba omada aga neid relvi kasutavad edasi need, kellelt relvad kokku korjatakse," rääkis Proosalt. Ta lisas, et niisuguseid riske maandada on küllaltki raske.

"Kindlasti peab ministeerium juba selle seadusemuudatuse eelnõu raames kalkuleerima, kuidas seda kõige riskivabamalt teha. See vajab kindlasti põhjalikku analüüsi."