Relvade ära korjamise eelnõu jõuab paari nädala jooksul valitsusse

Relvad.
Relvad. Autor/allikas: Ivika Lehtsalu/mil.ee

Siseministeeriumis on peagi valmimas Vene kodanikelt relvade ära korjamise eelnõu, mis peaks paari nädala jooksul valitsuse lauale jõudma, teatas siseminister Lauri Läänemets (SDE).

"Tegeleme ministeeriumis õigusliku ettevalmistamise ja analüüsiga, oleme lõpufaasis. Hakkame ettepanekuid kokku kirjutama ja lähima paari nädala jooksul kavatseme selle valitsusele esitada arutamiseks," ütles Läänemets ERR-ile.

Läänemetsa sõnul näeb eelnõu ette, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) alustab relvade ära korjamisega käesoleva aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Protsess ise võtaks aega vähemalt aasta. "Kiirem tempo võib tekitada üht või teistpidi raskuseid ja väljakutseid, me peaks suunama sinna ebamõistlikult palju politsei ressurssi," sõnas ta.

Ministri sõnul on eeldus, et enamik asjasse puutuvaid relvaomanikke toob ära antavad relvad ise vabatahtlikult politseile või müüvad need maha. "Me loomulikult eelistame seda versiooni, et inimesed tegelevad sellega ise ja müüvad ette antud perioodi jooksul oma relva maha," lausus Läänemets.

Väljakutseks võib tema hinnangul saada asjaolu, et kuna Eesti relvaturg on üsna väike, siis sellega paisatakse ühel hetkel müügile suur kogus relvi, mida kohe maha müüa ei suudeta. See toob kaasa aga vajaduse neid vahepealsel ajal politseis hoiustada, mis omakorda tähendab politseile lisakulu.

ERR küsis Läänemetsalt, kui palju 621-st Eestis elavast Vene kodanikust relvaomanikust võib kujutada Eestile reaalset julgeolekuohtu. "Need inimesed on teada, aga neid numbreid ma välja ei ütle. Pigem me räägime väikestest numbritest. Nendega tegeletakse," vastas Läänemets.

Seda kui palju lisaressurssi politseilt kogu protsess nõuab ja mis see maksma läheb, ei osanud Läänemets veel öelda.

"Me vähendame seda inimeste ringi, kes relva Eestis omada saab. Ideaalis võiks eesmärk olla see, et Eestis relva omamiseks peab olema Eesti kodanik. Selline positiivne motivatsiooniloogika võiks meil toimida. Kui keegi tahab Eestis relva omada, kas näiteks spordi või jahi eesmärgil, siis me oleme hea meelega eksamile vastu võtma ja on võimalik Eesti kodakondsust taotleda," lausus Läänemets veel.

Kuigi õigusliku aluse sõnastus relvade ära korjamiseks on veel välja töötamisel, siis Läänemetsa sõnul põhiseaduslikke vaidlusi eelnõu tõenäoliselt kaasa ei too.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: