Saksamaa endine kantsler Angela Merkel lubas lõpetada tuumaenergia kasutamise Saksamaal peale Fukushima tuumakatastroofi Jaapanis 2011. aastal. Viimased kolm tuumajaama oli plaanis sulgeda 2022. aasta lõpuks.

Allesjäänud kolm tuumajaama tootsid ligikaudu kuus protsenti Saksamaa energiavajadusest 2022. aasta esimeses kvartalis.

Saksamaa keskkonna- ja majandusministeeriumite ühine hinnang märtsis ei soovitanud tuumajaamade kasutusiga pikendada, kuna tekiksid probleemid nii litsentsidega kui ka õiguskorra ja kindlustusega. Samuti tuleks läbi viia kulukad ohutuskontrollid ning tuumajaamade tarbeks on puudu ka vajalikest kütusevarrastest.

Vene gaasitarnete vähenemine Euroopasse on sundinud mitmeid riike vaatama enam tuumaenergia poole varustuskindluse tagamiseks.

Majandusministeeriumi sõnul soovisid tuumajaamade jätkamise uut hinnangut Saksa elektrivõrgu operaatorid. Ministeeriumi sõnul peaks uus hinnang valmima lähinädalatel.

Opositsiooniline CDU/CSU on tuumajaamade jätkamise tõkestamises süüdistanud Saksa rohelisi, kellele kuulub valitsevas koalitsioonis majandusministeerium.

Valitsuse esindaja Christiane Hoffmanni sõnul on tuumajaamade kasutusea pikendamine tehniline, mitte maailmavaateline küsimus.

Uus majandusministeeriumi hinnang peaks arvesse võtma ka gaasitarnete raskusest tingitud elektrihinna tõusu ning gaasitarnete katkeid.

Lisaks on Prantsusmaa kavatsenud vähendada tuumajaamade rajamist, mis mõjutab ka Saksa elektriturgu.

Energiavarustus ja tuumajaamade kasutamise jätkamise küsimus on eriti terav Lõuna-Saksamaal asuvas Baieri liidumaas, kus on kavas sulgeda aasta lõpuks Isar II tuumajaam. Baier sõltub oma elektri tagamiseks gaasist ning vähesel määral ka tuuleenergiast.

Baieri liidumaa majandusminister Hubert Aiwanger on palunud Saksa föderaalvalitsusel tuumajaamade kasutusiga pikendada. Ta nimetas ekslikuks Saksa roheliste väiteid, et praegu ei ole mitte energiakriis, vaid gaasikriis.