Ukraina lubab Vene Musta mere laevastiku uputada

Ukraina asekaitseminister Volodõmõr Havrõlov lubas intervjuus briti ajalehele The Times Krimmi tagasivallutamist ja Venemaa Musta mere laevastiku uputamist, vahendab The Times.
Ukraina asekaitseminister Volodõmõr Havrõlovi sõnul on Ukraina arendamas enda laevavastaseid võimekusi ning ootab teistelt riikidelt pikamaa relvi enne rünnakule asumist.
Asekaitseminister kinnitas, et Vene väed peavad oma agressiooni eest maksma. Havrõlov edastas oma mõtted olles visiidil Ühendkuningriigis, kus Ukraina sõdurid läbivad praegu väljaõpet.
Vene Föderatsiooni Musta mere laevastik tulistab tihti Ukraina linnade pihta kaugmaa rakette. Vene laevastiku blokaadi tõttu ei saa Ukraina eksportida enda vilja maailmaturule.
Havrõlov sõnas The Timesile, et Musta mere puhastamist alustati Maosaarega ning varem või hiljem rünnatakse ka Venemaa Musta mere laevastikku, kuna see on Ukraina julgeoleku tagamiseks vältimatu.
Juhul kui Ukraina saab vastava sõjalise võimekuse kavatsevad Ukraina väed rünnata Vene sõjalaevasid kõikjal Mustal merel, kinnitas Havrõlov.
Aseministri sõnul on Ukrainal kindel kavatsus Krimm Venemaalt tagasi saada. Praegu olevat käigus kõnelused, mille käigus püütakse kokku leppida kas Ukraina võib kasutada lääne relvastust Krimmis asuvate Vene vägede ründamiseks.
Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare ebaseaduslikult 2014. aastal.
Havrõlovi sõnul võetakse Krimm tagasi kas diplomaatiliselt või sõjaliselt. Aseministri hinnangul peab Venemaa loobuma Krimmist kui soovib riigina edasi eksisteerida.
Odessas paiknev Ukraina sõjaväelane teatas varem, et Venemaa on juba mitmed enda mereväe alused liigutanud Krimmis asuvast Sevastoopoli sadamast Novorossiski sadamasse Lõuna-Venemaal. Üks teine Ukraina ametiisik pakkus varasemalt välja, et Ukraina võib kasutada USA HIMARS mitmikraketiheitjaid Krimmi sõjaliste positsioonide vastu.
Venemaa endine president Dmitri Medvedjev hoiatas hiljuti, et kui Ukraina ründab Krimmi, siis tuleb Venemaalt "viimse kohtupäeva" stiilis vastus. Medvedevi sõnul on Kiievi ja lääneriikide soovimatus tunnistada Krimmi Venemaa osana süsteemne oht.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: The Times