Aigro selgitas, et kui esimene laev veab Ukrainast välja 25 000 tonni maisi, siis sadamates laevadele lastituna on praegu veel eksporti ootamas üle 700 000 tonni vilja. Lisaks sellele on Ukrainas sees veel miljonid tonnid vilja ekspordi ootel.

Aigro sõnul peaks sõlmitud kokkuleppe pidamisel Ukraina suutma välja vedada umbes kaks kolmandikku oma koguekspordimahust. "Kindlasti mitte kõike, aga kindlasti sellel kahel kolmandikul on ka oluline mõju," lisas ta.

Toidupuuduse leevendamisele esimene laevatäis suurt mõju tema hinnangul ei oma.

"Esimene laev, mis on nüüdseks jõudnud juba Rumeenia rannikuvetesse, tema mõju on rohkem sümboolne, sest tema taga on järjekorras veel terve hulk laevu, mis ootavad eksporti. Ja alles siis me jõuame suure küsimuseni, milline on esimene laev, mis julgeb tulla maailmamerelt ja siseneda Ukraina sadamatesse. Seal ootab veel lahendamist väga palju tehnilisi küsimusi - kindlustused ja meeskondade turvalisus jne," rääkis ta.

Aigro selgitas, et viljaekspordi kokkuleppe mõte on selles, et Venemaa ei ründa Ukraina laevu ega sadamaid ja selle eest võetakse omakorda Venemaa viljaekspordilt maha sanktsioonid.

Viljahind maailmaturul langes esimese laeva väljumise teate peale ettevaatlikult.

"Turud on reageerinud, ma ütleksin, isegi väga skeptiliselt. Täna, kui kõigi nende kaamerate silmade all see laev Ukrainast lahkus, nisuhind maailmaturul langes alla kahe protsendi. Ma ütleksin, et see on väga konservatiivne reaktsioon ja see näitab ka seda, et turgude arvamus on väga äraootav. See esimene samm on tehtud, aga meil on vaja veel väga palju samme teha," rääkis Aigro.