Eesti Raudtee proovib Kasahstani kivisütt soodustusega Eestisse meelitada
Eesti Raudtee on otsustanud kehtestada Kasahstani päritolu kivisöele soodustariifi, proovides nii meelitada seda Eesti kaudu liikuma. Kava kohaselt võiks plaani õnnestudes Eesti raudtee ja sadamate kaudu liikuda 30 000 – 50 000 tonni kivisütt kuus, mis tooks vastavalt Eesti Raudteele lisatulu 30 000 – 50 000 eurot kuus.
Juunis pöördus riiklik raudteevedaja Operail riikliku raudteeinfrastruktuuri omaniku Eesti Raudtee poole taotlusega kehtestada Kasahstanist saabuvale kivisöele kasutustasu lisatasu soodustus, seisab Eesti Raudtee nõukogu istungi protokollis.
Venemaa ja Kasahstani kivisöe transiitmaaks on seni olnud valdavalt Läti. Viimasel ajal on aga kivisöe transiidi maht oluliselt vähenenud. Operail on läbirääkimistes Kasahstani kivisöe vedamiseks läbi Eesti suurusjärgus 30 000 – 50 000 tonni kuus. Eesti Raudtee konkureerib hinna osas Läti Raudteega, kelle veohind on 6-7 eurot tonni kohta.
Operail pöördus Eesti Raudtee poole, et viimane langetaks infrastruktuuri kasutamise tasu kivisöe puhul tavapäraselt 2,2 eurolt tonn 1,1 eurole tonn, et ka Eesti kaudu söe vedamine läheks, sarnaselt Lätile, kliendile maksma 6-7 eurot tonni kohta. Eesti Raudtee nõukogu nõustus Operaili ettepanekuga.
Eesti Raudtee hinnangul võiks Kasahstani kivisöe transiit suurendada raudteefirma tulusid, näiteks 30 000 tonni puhul kuus 30 000 euro võrra kuus. Esialgu kehtiks soodustus pool aastat praeguse liiklusgraafiku lõpuni. Selle lõppedes plaanib Eesti Raudtee tulemusi analüüsida ja teha soodustuse osas uue otsuse.
Samas poliitilised pinged Kasahstani ja Venema vahel on kivisöerongide saabumise tõenäosust vähendanud. Eesti Raudtee kommertsosakonna juhataja Arthur Raichmann ütles juuli alguses peetud Eesti Raudtee nõukogu koosolekul, et kaks-kolm nädalat tagasi oli teadmine, et testrongid võiks juba varsti liikuma hakata, kuid Vero Logistikalt saadud viimase info kohaselt Venemaa ja Kasahstani vaheliste poliitiliste suhete tõttu on raske ka ärihuve realiseerida.
Samas märkis Raichmann, et see ei tähenda, et kivisütt kindlasti Eestisse ei saabu, mistõttu oleks hea, kui hinnakokkulepped oleksid eelnevalt olemas.
Eestis on kaks terminali, kus kivisütt käideldakse – üks on Muugal, mille mahutavus on varasematel aastatel olnud maksimaalselt 50 000 tonni kuus ja teine Sillamäel, mis suudab kivisütt käidelda väiksemas mahus. Vana söeterminal, aastase mahuga kuni kuus miljonit tonni, ehk ka 50 000 tonni kuus, on üles võetud.
Eesti Raudtee juhi Kaido Zimmermanni sõnul arvestatakse kivisöe transiidil Stivis AS-i Muuga terminaliga, mis praegu tegeleb killustikuga, kuid on valmis kivisöe vastuvõtmiseks.
Toimetaja: Huko Aaspõllu