2024. aastal algab Eestis üleminek eestikeelsele õppele. Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juhataja Ingar Dubolazov kinnitas portaalile Rus.err.ee, et on arutatud, kuidas säilitada eestikeelsele õppele üleminekul venekeelsete laste identiteeti ja kultuuri.

"Eesti keelest erineva emakeele ja kultuuri õpe algab kohe 1. klassist ning sellel on kindlasti oluline roll õpilase identiteedi kujunemisel," ütles Dubolazov ja selgitas, et klassis, kus õppetöö toimub täielikult eesti keeles, ei ole vene keel edaspidi tõepoolest enam kohustuslik õppeaine.

"Kuid õpilasel, kelle kodune keel erineb eesti keelest, ja juhul, kui sama kodukeelega lapsi on koolis vähemalt kümme, võimaldatakse õpilase ja lapsevanema soovi korral õppida oma emakeelt ja kultuuri 1. klassist alates kahe nädalatunni ulatuses. Seejuures on oluline, et ühe kooli baasil oleks olemas vähemalt kümme last, kes soovivad oma emakeele ja kultuuri õpet. Kui nii palju lapsi ühes koolis pole, on võimalus võtta ühendust konkreetse rahvusvähemuse seltsiga. Haridus- ja teadusministeerium rahastab emakeele ja kultuuri õpet seltside loodud rahvusvähemuste huvikoolides," selgitas ministeeriumi esindaja.

Igal koolil on oma lähenemine

Praegu ei vabastata eesti õppekeelega koolides vene kodukeelega õpilasi vene keele tundidest, kuid õpetajad püüavad materjale oma võimete kohaselt kohandada.

"Kohtla-Nõmme Koolis käivad vene keele tundides kõik lapsed. Õpetaja kasutab erinevaid õpikuid ja valib materjali vastavalt laste võimetele ja oskustele," ütles Kohtla-Nõmme kooli direktor Mariliis Oder. Selles koolis jagunevad lapsed kolme kategooriasse: keelekümbluskogemusega lapsed, viiendast klassist keeleõpet alustanud lapsed ja rohkem tuge vajavad õpilased.

Oder märkis, et ainult õppeaine ja emakeele kokkulangemise tõttu ei vabastata lapsi õppetundidest ning sageli on vene emakeelega õpilastel hea suuline oskus, kuid nad vajavad tuge kirjutamises ja grammatikas.

"Oluline on õpitulemuste omandamine. Kohtla-Nõmme Koolis ei ole kõikide vene keelt emakeelena kõnelevate laste oskused sellised, et nende tundi saaks muu tunniga asendada," nentis direktor ja lisas, et võõrkeeletundides on üks levinud õppemeetodeid ekspertide kaasamine ehk tugevamad õpilased arendavad meeskonnatöö ja eneseväljendusoskust, tegutsedes nn protsessijuhtide rollis.

"Kokkuvõtvalt saabki öelda, et oluline ei ole emakeel, vaid jõudmine õpitulemusteni. Just nagu eesti keele tunnis õpivad ka eesti keelt emakeelena kõnelevad õpilased eesti keelt. Selliseid teemasid käsitleme tavaliselt lastevanemate koosolekutel ning seeläbi saavad vanemad teadlikumaks ka sisust ja põhjustest," ütles Oder.

Kohtla-Järve Gümnaasiumis õpivad venekeelse põhikooli lõpetanud õpilased vene keelt eesti emakeelega õpilastest eraldi.

"Meie kooli õppekava on eestikeelne. Oleme eestikeelne kool. Ehk siis kõiki aineid (välja arvatud võõrkeeled) õpetatakse eesti keeles. Ja samas koolid, mis asuvad siin, Ida-Virumaal, ei saa eirata venekeelsete inimeste olemasolu ning nende emakeele arengut ja mentaalsust tuleb samuti igati toetada - kui me soovime, et meie riigis võrsuksid kodanikuteadlikud, riigitruud ja täisväärtuslikud Eesti riigi väärtusi tunnistavad noored," ütles Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.

Selles koolis on lähenemine vene keele tundidele seotud põhikooliga, mille vene emakeelega õpilane lõpetas. Eesti kooli lõpetanud vene peredest pärit õpilased saavad läbida näiteks vene kirjanduse kursuse. Vene põhikooli lõpetanutele õpetatakse aga vene keelt ja kirjandust eestikeelsetest õpilastest eraldi.

"Ning kindlasti õpetab seda õpetaja, kellele vene keel on emakeel. Vene emakeelega õpilased ei tohi kaotada oma emakeelt ning seda tuleb koolis toetada. Kuna Ida-Virumaal on venekeelse elanikkonna osakaal suur, isegi 70 protsenti ja rohkem, siis ei saa seda olukorda alahinnata ja eirata," rõhutas Agur.

Eri tasemega lastele erinevad ülesanded

Ka Tallinna Laagna Gümnaasiumi vene emakeelega õpilastel on võimalus õppida vene keelt eraldi, kuid mitte prantsuse kallakuga klassis. "Prantsuse kallakuga klassis lisandub seitsmendas klassis kolmas võõrkeel ja seal õpetatakse vene keelt ühes rühmas, aga tegelikult töötab tunnis õpetaja kahe keeleoskuse alusel jagatud rühmaga," ütles Laagna Gümnaasiumi direktor Urmas Sadam.

Võrumaal Meremäe Koolis antakse lastele vene keele tundides erinevaid ülesandeid, osa lapsi õpib teistest õpikutest. "Neile antakse ka lisaülesandeid: kirjutavad jutustusi, kirjandeid, teevad oma võimetekohaseid grammatikaülesandeid. Näiteks kuuenda klassi poiss kirjutas hiljuti jutustuse oma päevast (teised õpivad tähti), septembri algul jutustuse oma koolivaheajast jne. Lisaks sellele on klassis olemas venekeelne Alias ja teised venekeelsed mängud, mida saab kasutada keelelise väljendusoskuse arendamiseks. Loovtööna on vene emakeelega õpilane andnud vene keele tundi ja teinud sellest kokkuvõtte. 8. klassi tüdrukud plaanivad loovtööna teha vene keele päeva," kirjeldas direktor Leelo Viidu Meremäe Kooli vene keele tunde.

Haridusministeeriumi esindaja Ingar Dubolazov ütles omakorda, et kui kool pakub esimese võõrkeelena vene keelt, siis vene emakeelega õpilased saavad valida inglise, saksa või prantsuse keele.

"Teise ehk nn B-võõrkeele õpetamise võib asendada oma emakeele ja kultuuri õppimisega ning sellisel juhul ei toimu see kindlasti samas rühmas keelt algajana õppijatega. Asendamisel on oluline silmas pidada, et B-võõrkeelt ning oma emakeelt ja kultuuri õppides on sihttase ja õpitulemused erinevad. Kindlasti ei hakka vene emakeelega õpilased koos eesti emakeelega lastega vene tähestikku õppima," kinnitas Dubolazov.