Olavipäev märgib pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II surmapäeva. Vormsi kultuuriloos on see omandanud tähtsuse läbi Olavi nime kandva kiriku, mille taaspühitsemine täpselt 32 aastat tagasi sümboliseeris saare kultuurilist taassündi ja nõukogude ikke taandumist.

Sellest on saanud päev, mil kokku saavad nii saare püsielanikud kui ka vormsilaste järeltulijad kaugemalt. Jumalateenistuse järel kogunetakse ühiselt kirikuaeda suppi sööma.

"Minu jaoks on tähtis just olavipäev, sest siis kohtud sa kõigiga. Püsielanikega, inimestega Tallinnast või mujalt ja rootslastega, kellel on siin suvekodu," rääkis vormsirootslane Jan Rönnberg.

Tänavune aasta oli oluline verstapost Olavi nime kandvale kirikuhoonele.

"Sel aastal on siis välja vahetatud kiriku pikihoone katus, mis oli meil suureks mureks, kuna vana katus lasi läbi ja kahjustas vanu puitkonstruktsioone. Nüüd on puitkonstruktsioonid parandatud ja uus katus peal," ütles EELK Vormsi Püha Olavi koguduse õpetaja Ants Rajando.

Olavipäevaga samal nädalal on Vormsil veel hulk kultuuriüritusi. Näiteks korraldati mõne päeva eest Vormsi talumuuseumis arutelu, et vahetada mõtteid saare kultuuri üle.

"Ma kogesin, et meil kõigil on ühine tunne, et see on unikaalne saar. Mul on olnud viis või kuus aastat unistus, et me saame kokku ja jagame, mida see saar meile tähendab," rääkis kultuurikohtumise eestvedaja Elisabeth Hedfors.

Pidustused jätkuvad Vormsil ka laupäeval, kui peetakse Rälby laata ja autode orienteerumist ning korraldatakse Vormsi kultuuriloolisi ekskursioone.