2. jalaväebrigaadi ülema Mati Tikerpuu sõnul on brittide kiire reageerimine neile väga positiivne.

"See, et liitlased olid nii kiiresti valmis reageerima ja saatma siia regiooni täiendavaid jõude, on suurepärane positiivne näide sellest, kuidas ollakse valmis hädaolukorras töötama. /.../ See tuli ootamatult, aga samas ajastuse mõttes on see väga hea, sest meil endal on väljaõppes hetkel madalperiood ja seetõttu meil on ruumi, kuhu neid panna ja nad saavad harjutada," rääkis Tikerpuu.

Koos võib treenimine alata kas sügisel või talvel.

"Ühisharjutused hakkavad siis, kui ka meie üksused jõuavad nii-öelda allüksuse kursusele. Praegu on see hetk, kus me alustame alles uut väljaõppeperioodi, sõdurid on alles kolmandat nädalat siin. Aga liitlaste üksus on oma väljaõppes meist praegu ees, nii et me peame oma tasemega ka jõudma allüksuse kursusele ja siis me hakkame koos nendega tegema harjutusi," selgitas Tikerpuu.

Briti laskurrügemendi 2. kergejalaväepataljoni üksuse juhataja kolonelleitnant William Wells ütles, et esimesed väikesemad harjutused on neil plaanis.

"Sellel nädalal on põhiline fookus allüksuse hindamisharjutusel ning järgmisel nädalal me viime läbi madalama taseme harjutuse nii eestlaste kui ka brittide hulgas. Samal ajal me alustame tõsist lõimumist Eesti 2. jalaväebrigaadiga," rääkis Wells.

Tema sõnul jäävad Eestisse 120 Briti sõdurit.

"Septembris me saadame sõdurid paariks nädalaks Lätti ja samamoodi lähevad nad oktoobris Leetu. See on demonstratsioon, kuidas töörühm suudab regioonis toetada Eestit ja selle naabreid," sõnas Wells.