"Üldjoontes oli ju tulemus hea. Loomulikult tahaks alati midagi rohkemat, aga ma usun, et nüüd on see aeg, et neid verbaalseid otsuseid tegudesse viia. See saab olema keeruline ja seal on NATO riikidel, kes oma üksuste suurendamist idapiirkonnas lubasid, veel palju tööd ära teha," ütles endine kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.

Sama rääkis ERR-ile ka endine kaitseväe peastaabi ülem, kindralmajor Neeme Väli: "Ma hindan tippkohtumise tulemust igati positiivseks ja ma olen nõus ka nendega, kes ütlevad, et tegemist on ajaloolise tippkohtumisega. Nende otsustega võime minu arvates väga rahul olla, nende pinnalt annab edasi minna. Aga need on täna ju valdavalt veel paberil ja nüüd algab nende otsuste elluviimine ja siin on meil veel suur-suur töö ees."

Endine välisministeeriumi kantsler ja Eesti välisluure juht Rainer Saks tõi oma sotsiaalmeediapostituses esmalt esile NATO strateegilise kontseptsiooni uuendamise, milles liikmesmaad hindasid ohupildi ümber ja nimetasid Venemaad peamiseks ohuks alliansi julgeolekule. 

"Selleks, et NATO saaks kollektiivkaitse kiiresti ja tõhusalt käivitada, on sellist konsensuslikku otsust vaja ning nüüd on see olemas ja niipea ei muutu. Sellest lähtuvalt saab pikaajaliselt ja täpsemalt planeerida," selgitas Saks.

Oidsalu: kuidas kohe praegu ennast kaitseme?

Madridi tippkohtumise suhtes oli kriitiline endine kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Meelis Oidsalu, kes leidis, et allianss suuresti eiras Venemaa rünnakut tõrjuva Ukraina vajadusi. Samuti küsis Oidsalu, kuidas tagatakse Eesti kaitse lähiaastatel, kui uued otsused ei ole veel reaalsusse jõudnud.

"Euroopas käib sõda ja Euroopa julgeoleku eest vastutav ajaloo kõige võimsam kaitseallianss selle sõja mõjutamiseks Madridis suurt midagi ära ei teinud. Ukraina ei saanud sealt mingisuguseid erilisi lubadusi ja ei saanud ka [Vene president Vladimir] Putin mingisugust heidutus, isegi heidutavaid sõnumeid, mitte," tõdes Oidsalu. "Ka neli kuud pärast sõja algust tundub, et NATO-l puudub strateegia, kuidas sõda võita ja see on murettekitav. Sellega tuleb edasi tegeleda, NATO ei saa jääda lihtsalt konstateerima fakti, et nende naabruses käib suurim sõda pärast Teist maailmasõda," lisas ta.

Eesti kohta küsis Oidsalu, kuidas tagatakse siinne kaitsevajadus järgmised kaks-kolm aastat. "Sest need poliitilised sõnumid ja lubadused, mida Madridis anti – sõjalisi otsuseid seal otseselt ei tehtud – nende lubaduste täitmine võtab aega mõne hea aasta, kogu selle diviisi ülesehitamine ja muud tegevused. Aga mis vahepeal saab?" küsis Oidsalu.

Kaitseministeeriumi endine kõrge ametnik tõi ühe suurima võimelüngana Balti regioonis esile raketikaitse ja õhukaitse puudumise. "Näiteks Türgile pakkus NATO Iraagi sõja ajal ja Süüria sõja ajal eraldi Patriot raketikompleksidega õhuruumi kaitset," tõdes ta. Oidsalu rõhutas, et selline võime on väga oluline ka liitlaste siia jõudmise seisukohalt.

"Miks seda ei küsitud, see jääb natukene mõistetamatuks. Selle järgmise kahe-kolme aasta jooksul tuleks nüüd nende Madridi otsuste valguses eraldi tegeleda sellega, kuidas me ikkagi julgestame ära selle ajavahemiku, kus meie võimearendused, milleks valitsus on raha andnud, ei ole veel ellu viidud ja kus ka NATO tugevdusplaanid ei ole tegelikult realiseerunud," selgitas Oidsalu.

Tema sõnul tekib ajaline lõtk Vene reaalse ohu ilmnemise ja NATO üksuste saabumise vahel: "Nad jõuavad ilmselt kohale olukorras, kus Venemaa on juba kasutusele võtnud mingid meetmed, et tõkestada seda kohalejõudmist. Nii et see meie tõkestusheidutus järgmise kahe aasta jooksul Madridi tulemusel kuidagi ei kasvanud. Pikemas perspektiivis jah, aga vahepeal on vaja ka ellu jääda."

Saks: Venemaa äkkrünnak pole mõeldav

Teistsugust arvamust väljendas aga Rainer Saks, kes leidis, et NATO-l ei saaks Venemaa sõjalised ettevalmistused meie piirkonnas märkamata jääda ning seega jõuaks allianss ka kohaselt reageerida.

"NATO liikmesmaa vastane äkkrünnak ei ole mõeldav ning Venemaa ettevalmistused sõjaliseks kallaletungiks oleks kindlasti pikema aja jooksul jälgitavad," rääkis Saks. "Kuna Venemaal oma territooriumil tegutsedes on suhteliselt lihtne olukorda meie vahetus naabruses eskaleerida ja de-eskaleerida, on tähtis, et NATO alati suudab demonstreerida oma võimet reageerida Venemaa sõjalise jõu kasvatamisele nii Baltikumi, kui Soome ja Norra piiridel või Mustal merel."

Küll aga nõustus Saks, et siinse regiooni võimelünkasid, sealhulgas õhukaitset tuleb hakata likvideerima.

"Sõjalise heidutuse loomist võib jälgida ka niipidi, et kas meie enda kaitsevõime puudused saavad korvatud. Olulisemad võimelüngad on teadupärast õhukaitse, kesk- ja pikamaa õhutõrje, raketikaitse ja rannakaitse, mere- ja õhuteede kaitse. Midagi nendest puudustest peab Eesti ise lahendama, midagi peaks tagama meie liitlased. Aga ilma neid probleeme lahendamata ei ole ka sügavat mõtet suurendada siin piirkonnas maavägede kohalolekut," rääkis Saks.

Ka Terras rõhutas õhukaitse loomise vajadust ning tõi Eesti ühe võimelüngana välja ka merel toimuva, millele tema hinnangul Madridis piisavalt tähelepanu ei pööratud.

"Tegelikult peaks väga selgelt olema ka läbi mõeldud ja läbi mängitud see, millised on need merevahendid - allveelaevad, laevad - mis peaksid olema Läänemerel toetamaks neid operatsioone ja milline on õhukaitse, kui midagi eskaleerub, kui hakkavad tekkima olukorrad," märkis Terras.

Väli: uute kaitseplaanidega alustatakse külma sõja aegse mudeliga

Väli rääkis, et NATO otsus kaitseplaane uuendada ja teha seda selliselt, et plaanide juurde oleksid nende plaanide elluviimiseks kinnitatud ka väed, mis hakkavad koos kaitstava riigi üksustega koos õppusi pidama, tähendab alliansi külma sõja aegse mudeli uuesti kasutusele võttu.

"Tegelikult on siin tegemist juba külma sõja ajal kehtinud süsteemiga. See planeerimisformaat on NATO-s ammu olemas ja on olemas ka vastavad andmebaasid ja elektrooniline tugi nende jälgimiseks ja rakendamiseks. Nii et selline külma sõja aegne mudel äratatakse taas ellu ja see hakkab toimima," ütles kindral.

Küsimusi tekitab eelpaigutus

Väli tõi esile ka selle, et ehkki Madridis tehtud otsused näevad ette relvastuse eelpaigutamist Eestisse, ei ole peale USA ühelgi riigil sellises koguses raskerelvastust ja keerulisemat tehnikat, mida saab teise riiki paigutada.

"Kui me räägime näiteks varustusest ja tehnikast, siis need ju teadupärast reeglina ei kuulu mitte NATO-le kui organisatsioonile, vaid konkreetsetele liikmesriikidele. Ja kui me vaatame erinevate riikide armeede suurust, siis võib öelda, et tegelikult on ainult üks riik, kellel on näiteks tanke ja lahingumasinaid nii palju, et neid võib kuskile nii-öelda ette tuua ja seisma jätta," rääkis Väli. Täpsustavale küsimusele vastates ütles ta, et peab silmas Ameerika Ühendriike.

See aga võib saada Eestile probleemiks, kuna Eesti kaitsmisel on raamriigiks Ühendkuningriik, mille relvastuses on teised tankid ja soomukid kui ameeriklastel.

"Selge on ju see, et Briti sõdurid sõdivad ja harjutavad ikkagi mitte [USA-s kasutatava tankiga] Abrams, vaid Challengeri tankidega, ehk oma varustusega," rääkis Väli.

Ehkki laskemoon on NATO-s kõigil standardne, võib raskema tehnika kasutamine saada probleemiks. "Kui me räägime suuremast tehnikast, siis seal nagu see asi nii lihtne ei ole, sa pead ikkagi ju [teisele] süsteemile ümber õppima. Nii et noh, kui meie raamriik on britid ja britid panevad välja ka sõdurid, siis need relvasüsteemid reeglina ju peavad tulema ka sealt," ütles Väli.

"Nii et see on ka üks asi, mida tasub tähele panna, et kuidas Eesti britid seda küsimust enda jaoks lahendavad," märkis ta.

Terras oleks soovinud USA püsiüksusi

Kindral Terras rääkis, et oleks soovinud Madridist ka otsust, et Eestisse oleks alaliselt paigutatud Ameerika Ühendriikide relvajõudude üksusi.

"Mulle valmistab natukene muret ja pettumust, et Ameerika Ühendriikide püsivalt Eestis paiknevat üksust seekord ka siiski ei tulnud, ehk seda võiks ameeriklastega veel läbi rääkida," ütles ta.

"See ei pea olema mingisugune väga suur konkreetne võimekus, aga et ameeriklased oleksid ka osa sellest paketist, see oleks minu hinnangul Eesti jaoks väga oluline," rõhutas ta.

Terras viitas, et USA president Joe Biden rääkis Madridis plaanidest tuua Euroopasse ja NATO idatiivale täiendavaid üksusi.

"Ameerika Ühendriikide president ütles, et suurendatakse kohalolekut idapiiri ääres ja kuhu täpselt, need otsused on ju veel tegemata. Ka juba selle otsuse raames oleks võimalik edasi pingutada, selleks et siia mingisugused võimed tulevad, mida meil endal ei ole - olgu see siis õhukaitse, strateegilise reservi, operatiivreservi raketi- või suurtükivägi või veel midagi," rääkis kindral ning avaldas lootust, et Eesti juhtkond selle teemaga tegeleb.  

Saksa kinnitusel on otsused tugevdada NATO idatiiba kaugeleulatuvad, kuigi ei lähe paljudes momentides detailidesse.

"Kuigi ka USA ja Suurbritannia eile nimetatud täiendavad panused on väga suur edasiminek, on olulisem see, et selge poliitiline suunis on antud ja edaspidi täpsustuvad üksikasjad töö käigus," rääkis Saks. "Kordan ennast, et oluline ei ole mitte see, et kõik meie kaitseks mõeldud võimed paiknevad tingimata Baltikumis, vaid et neid saab vajadusel väga kiiresti ja ohutult siia piirkonda tuua. Ja soovitavalt enne, kui konflikt puhkeb. Selleks on vaja tõhusat eelhoiatust," ütles Saks

"Kokkuvõttes oli Madridi tippkohtumine selge edasiminek ja näitab, et NATO suurendab oma võimekust hakata agressorile vastu kohe rünnaku alguses. Kõige selle tõttu peab Venemaa kogu oma sõjalise planeerimise ümber korraldama. Teisalt muidugi peavad järgnevad aastad näitama, et Madridi kohtumise otsuseid ikkagi täidetakse ja arendatakse ka edasi," tõdes Saks.