Uus ainekava ei hinda enam õpilase kiirust ega jõudu, vaid peab oluliseks õpilaste liikumisoskuste arendamist. Näiteks peab põhikooliõpilane omandama liikumisoskused nii ujumises, ronimises, joostes, kõndides kui ka hüpates. Samuti peab õpilane oskama kasutada erinevaid liikumisvahendeid, mis on seotud harrastus- ja sportliku tegevusega, nagu rattasõit või suusatamine. Mõnes koolis on selleks juba rajatud rattapark, teisal saab vahetunni ajal mängida tänavatennist, mida samuti õppetöö osaks loetakse.

Uues ainekavas on liikumine põimitud kultuuri ja vaimse tervise valdkonnaga. Esimene tähendab tantsuteemade integreerimist õppetöösse, samuti ohutut liiklemist ja ka oskust pidada isiklikku hügieeni. Samuti peab ainekava oluliseks õpilaste vaimset ja kehalist tasakaalu, võimaldades noortel valida endale sobivaid harjutusi selle saavutamiseks ja seda, kuidas erinevates olukordades neid praktiseerida, näiteks läbi hingamisharjutuste. "Noored peaksid omandama mõistmise, kuidas vaimse ja füüsilise tasakaalu tegevused tõstavad nende enesetunnet ja kuidas tulla toime erinevate emotsioonidega," seisab eelnõu tööversioonis.

Lisaks traditsioonilistele kehalise kasvatuse tunni tegevustele nähakse uues ainekavas ette ka kirjalike ülesannete lahendamist kehalise kasvatuse tundides. Nendes peetakse oluliseks terminite teadmist, eneseväljendusviisi, õigekirja ja töösisu. "Kirjalike harjutuste eesmärgiks on tulla vastu õpilastele, kellel on tunnis osalemine raskendatud vigastuse või erivajaduse tõttu," selgitas ministeerium.

Ühtlasi eeldab ainekava, et edaspidi on õpilastel tunnis kasutada nutikell, telefon või arvuti, et mõõta oma tulemusi ning ka näiteks südemelöökide sagedust. Eesmärgiks on leida õpilasele kõige sobivam liikumisviis ja koormus. Vahendite puudumisel peab need tagama kool või omavalitsus.

Vastupidiselt paljude lapsevanemate ja õpilaste soovidele jätkub praeguse plaani järgi koolides ka liikumistundides numbriline hindamine, sest ühest seisukohta hindamisaluste muutmise kohta leitud ei ole, öeldi ERR-ile ministeeriumist. Teatud tingimusi järgides võib siiski hinnata õpilasi mitteeristavalt.

"Hindamisaluste muutumisel kavandatakse tulemuste kuvamise võimalused ka tunnistusel," ütles haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Annus. Eesmärk on, et uute hindamisaluste korral õpilaste motivatsioon ei langeks, samas ei ole Annuse sõnul hinde pärast õppimine enam kooskõlas nende ootustega, mille on seadnud õppimisele nüüdisaegne õpikäsitus.

Uue ainekava tulekuga on plaanis muuta ka ainenimetust senisest kehalisest kasvatusest liikumisõpetuseks, et õppeaine nimetus annaks täpselt edasi õppeaine sisu ja eesmärki. Selleks tuleks muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust.

Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Pille Libliku sõnul on praegu plaan esitada eelnõu ametlikule kooskõlastusringile ning seejärel saata riiklike õppekavade muudatused valitsusele määruse kehtestamiseks. Eelnõu edasine menetlemine sõltub valitsuse töögraafikust, ütles Liblik.

Varasema plaani järgi pidi uus ainekava rakenduma juba selle aasta sügisest, kuid ümberkorraldused vajavad õppekavade värskendamist, vajalike õppematerjalide soetamist ning vahel ka õpetajate koolitamist. Uus jõustumistärmin on september 2023.