Mirjam Mõttus: vanavanemate hooldamisest ja skeemitamisest
Kui vanavanem soovib, et lapselapsed peaks teda sõltumata muutunud perekonnaseadusest üleval, siis tuleb seda lastelastel teha, aga kui vanavanem seda ei nõua, ei saa seda nõuda ka kohalik omavalitsus, märgib Mirjam Mõttus Vikerraadio päevakommentaaris.
Tänavu 13. aprillil võttis riigikogu vastu sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse, mis muuhulgas vabastas lapselapsed kohustusest tasuda vanavanemate hoolduse eest. Uue korra järgi peaks edaspidi vanavanematega seotud hoolduse ees tasuma kohalik omavalitsus. Päris elus aga see nii lihtne polegi.
Kujutage selles olukorras ette perekonda, kus näiteks isa on saanud varases keskeas õnnetuse tagajärjel surma. Temast jäävad maha leinav naine, kaks last ja vanemad. Aastad mööduvad. Vanurite tervis halveneb, kuniks üks neist läheb ja teine jääb. Jääb, kuniks enam üksi ei saa hakkama ja vajab igapäevast abi. Tekib olukord, kus keegi peab võtma vanuri eest vastutuse. Kuna tema ainuke laps on surma saanud, tuleb vastutada lapselastel.
Seni ei küsinud seadus, kas lapselapsed ka päriselt saavad seda vastutust kanda, seadus üksnes kohustas. Päris elus on aga lapselapsed sageli oma elu alles rajamas, neil endil on väikesed lapsed või nad õpivad. Tihtilugu mõlemat korraga. Rääkimata sellest, et majanduslikult pole suudetud end veel üles töötada.
Niisiis on selles vaates lastelaste vabastamine vanavanemate hoolduskohustusest väga oluline põhimõtteline muudatus, sest muudeti aastakümneid kehtinud korda, et ülalpidamiskohustuse täitmise eest vastutas mitu põlvkonda.
Ometi ei tähenda seadusemuudatus seda, et vanavanemate hooldusega koormatud lapselapsed pääseksid üleöö igakuistest vanadekodu arvete tasumise kohustusest.
Arvestades, et käesoleva aasta juunis oli keskmine vanaduspensioni suurus 600 eurot ja et seda või alla selle summa saavad Eestis pensioni pea 48 protsenti vanaduspensioniealistest, on lastelaste igakuine rahaline kohustus oma vanuri hooldamise eest 300-400 eurot.
Kehtima hakanud seaduse kohaselt peaks puudu oleva summa tasuma edaspidi kohalik omavalitsus. Enne tuleb lastelastel läbida põhjalik kontroll, mille raames soovitakse näha hooldekodu lepingut, pangaväljavõtteid ja notariaalseid lepinguid.
Kui hooldekoduleping peaks olema sõlmitud hoolekandeasutuse ja lapselaste vahel, tuleb alustada selle muutmisest. Iseenesest mõistetavalt võtavad lapselapsed lepingukohustused sageli endale, sest lõpuks tuleb neil vastu võtta meilile saabunuid arveid ja teha pangaülekandeid. Või kujutavad ametnikud ette, et seda peaks tegema vanainimene, kes on jäänud nii viletsaks, et ei saa endaga enam hakkama?
Selleks aga, et omavalitsus võtaks hoolduskohustuse üle, peab leping olema igatahes sõlmitud hooldatava ja hooldekodu vahel. Tegemist on pigem kerge toiminguga, mis on täiesti teostatav. Aga see pole kõik.
Paljudel juhtudel on vanainimene kinkelepinguga andnud oma maja või korteri lastelastele. Üldjuhul seisab sellistes lepingutes ka punkt, et kingisaajad peavad võimaldama kinkijal oma kodus elada või siis on kingisaaja kohustatud kinkijat üleval pidama. See on selline standardne klausel, mis sedasorti lepingutesse lisatakse, et vältida seda, et lapselapsed võivad tahta vanainimest lihtsalt ära kasutada.
Taolised lepingud on mõistagi sõlmitud ammu enne kehtima hakanud seadusemuudatust. Sellele kahe inimese vahel sõlmitud notariaalse lepingupunktile viidates ütlevad aga kohalikud omavalitsused, et tõepoolest ei pea lapselapsed seadusest tulenevalt oma vanavanemaid üleval pidama, ent nende vahel sõlmitud notariaalne leping kohustab selleks. Öeldakse sedagi, et kui vanaema on maja lastelastele kinkinud, siis on lastelastel moraalne kohustus teda üleval pidada.
Notarid seevastu väidavad, et kohalik omavalitsus ei saa kolmanda osapoolena kohustada ühte või teist osapoolt ühekski lepingupunktiks. Seda saavad omavahel teha ikka lepingu osapooled.
Ehk teisisõnu, kui vanavanem soovib, et lapselapsed peaks teda sõltumata muutunud perekonnaseadusest üleval, siis tuleb seda lastelastel teha, aga kui vanavanem seda ei nõua, ei saa seda nõuda ka kohalik omavalitsus. Ammugi ei või kohalik omavalitsus seada moraalseid kohustusi kõrgemaks vabariigis kehtivatest seadustest. Vaatamata sellele on omavalitsused asunud seda nõudma ja tegema. Paratamatult tekib küsimus, et kes nüüd skeemitab ja kohustustest kõrvale hiilib.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel