Ajal, mil komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kõneni olukorrast Euroopa Liidus jääb ainult nädal, meenutame mulluses kõnes antud lubadust: luua Euroopa hooldusstrateegia, et kõigile inimestele oleks tagatud parim tervishoid ning töö- ja eraelu tasakaal.

Kõigil meil võib elus ette tulla aeg, mil vajame hooldust või peame ise kellegi eest hoolt kandma. Hinnanguliselt on iga kolmas eurooplane kohustatud kedagi hoidma või hooldama ning hooldussektoris töötab enam kui 9,1 miljonit inimest, neist enamik naised.

Euroopa Liidus püüdleme selle poole, et luua ühiskond, kus kõigil, nii vanadel kui ka noortel on sõltumata oma füüsilistest võimetest võrdsed võimalused oma elu eesmärgid saavutada. Niisiis tahame jõuda selleni, et rohkem väärtustataks nii ametlikku kui ka mitteametlikku hooldust, ning et kvaliteetsed hoiu- ja hooldusteenused oleksid kõigile kättesaadavad.

Praegu on EL-is mitteametlike hoiu- või hoolduskohustuste tõttu tööturult eemal 7,7 miljonit naist (võrdluseks: meeste puhul on see arv 450 000). Kvaliteetne, kättesaadav ja taskukohane hoiu- ja hooldusteenus annaks naistele paremad võimalused tööturul ja valida meelepärane karjäär. Nii naistel kui ka meestel peab olema võimalik reaalselt valida, kuidas nad oma eraelulisi ja ametialaseid kohustusi ühitavad. Seega on investeering lapsehoiuteenustesse ja pikaajalise hooldusesse investeering ka sugude võrdsusesse.

Kvaliteetset hoiu- ja hooldusteenust on vaja kõigis eluetappides. Alushariduses ja lastehoius osalemine aitab kaasa laste arengule, vähendab sotsiaalse tõrjutuse ohtu ja annab lastele elu alustamiseks võrdsed võimalused. Paremini kohandatud hooldusvõimalused Euroopas aitavad kergendada puuetega laste perede koormat, sest neist poolte eest hoolitsevad praegu ainult nende vanemad.

Osana 7. septembril esitletud uuest Euroopa hooldusstrateegiast teeb Euroopa Komisjon ettepaneku vaadata üle lastehoidu käsitlevad Barcelona eesmärgid, et vähemalt 50 protsenti alla kolmeaastastest lastest osaleks alushariduses ja lastehoius (st suurendada praegust eesmärki, mis on 33 protsenti). Eestis on osalusmäär 32 protsenti.

EL-is tervikuna on asi viimase 20 aasta jooksul paranenud, kuid liikmesriikide vahel on erinevused suured: näitajad ulatuvad kuuest protsendist 66 protsendini. Neid uusi ja auahneid, ent samal ajal realistlikke eesmärke seades on meie soov olukorda kõigis liikmesriikides ja piirkondades päriselt parandada.

Lisaks sellele esitakse Euroopa hooldusstrateegias konkreetsed soovitused paremaks pikaajaliseks hoolduseks. COVID-19 pandeemia tõi teravalt esile vajaduse suurendada hooldussüsteemi vastupanuvõimet.

Kuna Euroopa elab läbi märkimisväärset demograafilist muutust, mida iseloomustab muu hulgas elanikkonna vananemine, suureneb pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv prognooside kohaselt 2019. aasta 30 miljonilt 2050. aastaks pea 40 miljonile. Umbes 52 miljonit eurooplast tegeleb mõne perekonnaliikme või sõbra mitteametliku pikaajalise hooldamisega.

Kvaliteetne ja taskukohane pikaajaline hooldus aitab eakatel ja puuetega inimestel säilitada oma iseseisvuse ja elada inimväärikat elu. Strateegia inimkeskse lähenemise eesmärk on seega pakkuda võimalust valida teenuseid, mis vastavad inimeste vajadustele.

Me tahame, et liikmesriigid suurendaksid pikaajalise hoolduse teenuste, näiteks koduhoolduse, kogukonnapõhise hoolduse ja hoolekandeasutuses pakutava hoolduse kättesaadavust ja mitmekesisust. Pikaajalise hoolduse teenuste tugev lõimimine tervishoiuga aitaks kergendada haiglate ja muude tervishoiuasutuste koormat.

Hooldussektoris on drastiline töötajate nappus ning käsile tuleb võtta selle probleemi algpõhjused, see tähendab parandada töötingimusi, tõsta palka ja pakkuda rohkem koolitust. Praegu töötab EL-i hooldussektoris üle 9,1 miljoni inimese (90 protsenti neist naised). Selleks et hoida pikaajaline hooldus samal tasemel (mis ei ole alati piisav, nagu me teame), peab sektorisse 2050. aastaks juurde tulema vähemalt 1,6 miljonit töötajat.

Võrdsesse ja õiglasesse ühiskonda jõudmiseks peame otsustavalt edasi liikuma ja pakkuma kodanikele sobivaid valikuid. Inimestel peab olema võimalus luua tasakaal ametialaste ja perega seotud kohustuste vahel. Kõigile lastele tuleb võimaldada kvaliteetset lastehoidu. Kõik eakad ja puuetega inimesed peavad saama sobilikku toetust ja kvaliteetseid hooldusteenuseid. Kõiki hooldustöötajaid tuleb nende ametis väärtustada.

Heal tasemel hooldus on investeering ühiskonda ning viimane aeg on selle eest hoolt kanda. 

Dubravka Šuica on Euroopa Komisjoni demokraatia- ja demograafiaküsimuste asepresident, Nicolas Schmit tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik ja Helena Dalli võrdõiguslikkuse volinik.