Talving rääkis ERR-ile, et uue koroonalaine ületamine saab olema lihtsam, sest paljud inimesed on viiruse läbipõdenud või vaktsineeritud. Haiglasüsteem on küll sama võimekuse juures, kuna uusi haiglaid pole juurde ehitatud. Küll aga on paremad võimekused tänu Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahenditele.

Talving lisas, et haigla personali oskused on paremad, enamus neist on vaktsineeritud, seega on ka töötajad paremini kaitstud. Hetkel plaanib regionaalhaigla säilitada maksimaalselt ettenähtud töömahtu.

Ülemarsti sõnul on hetkel parem taustsüsteem ja taktika, kuid voodifondi vähenedes tekib ravidefitsiit, mistõttu ei saa kodus olevaid haigeid ravile võtta.

Haigla abitööliste ja õdede nappus sõltub sellest, milline on nakkusfoon väljaspool haiglat ja kui paljud on vaktsineeritud. Talvingu sõnul tekivad nakkusallikad haiglates, kui nakatumiste foon on ühiskonnas kõrge ning kolded on kõikjal - lasteaedades, koolides ja töökohtadel.

Talvingu hinnangul peab igas haiglas olema piisavalt isolaatoreid, näiteks võiks regionaalhaiglas olla umbes 100 isolaatorit. Isolaatoreid ei lähe tarvis vaid koroonahaigetele, vaid ka hospitaalnakkustele.

Siiski pole tänaseni paljudes haiglates küllalt isolatsiooniruume. Ülemarst selgitas seda sellega, et Eestis pole palju moodsaid haiglaid, enamus on ehitatud 1970-ndatel või isegi varem, haiglates on vanad korpused, milles on lokaalventilatsioon ja vähe isolatsiooniruume. Küll aga on haiglate remondi planeerimine raske.

"Pandeemia tegelikult ütles, et midagi on tegemata, me ei saa kolida regionaalhaiglat Saku suurhalli, sest haiglategevus peab edasi käima. Kuhu lähevad siis haigeid?" küsis ta.

Küsimusele, kui kerge südamega sügisele vastu minnakse vastas Talving, et vaadates esimese pooleaasta ravitulemusi, siis enam ei pea nii palju erialavoodeid koroona vooditeks ümber tegema.

"See on lootus, millega sügisele vastu lähme, sest viirus on leebem ja oskused on paremad," sõnas ta.

Lõuna meditsiinistaabi juht ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teadus-arendusjuht doktor Joel Starkopf märkis, et dramaatilisi muutusi või uusi rajatisi neil raporteerida pole.

"Et me oleks uusi plokke või palatikorpuseid suutnud ehitada, tegevus käib vastavalt plaanile. Ehitused võtavad aega, oleme plaaninud ruumide renoveerimise 2023 kevadeks. Oleme mõnevõrra kohendanud olemasolevaid ruume kliinikumis, just üksikuid isolaatoreid, tagamaks nende parema ventilatsiooni. Nii et valmisolek on, mingisugust suurusjärku rohkemate isolaatoritega meil aga ei ole," sõnas Starkopf.

Suur mure on personalipuudus

Endiselt tekitab haiglatele muret meditsiinitöötajate nappus. Seda mitte ainult maapiirkondades, ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla ravijuht doktor Imbi Moks.

"Kui Covid-patsientide hulk haiglas hakkab tõusma, on meie plaan kindlasti väljastpoolt haiglat meedikuid juurde värvata. Elu on näidanud, et kui on palju koroonahaigeid haiglates, peavad töötama ka haigla teised osakonnad, me saame osaliselt sealt personali kasutada," sõnas Moks.

Ida-Tallinna keskhaigla sisehaiguste osakonnas on praegu puudu kolmandik personalist.

"Eesti tervishoius on väga tõsine personalikriis. Meil ei ole õdesid, meil hakkab ka arste nappima. Me võime panna voodid, aga meil ei ole kedagi, kes neid patsiente raviks ja nendega tegeleks," rääkis ITK sisehaiguste keskuse juhataja Alice Lill

See tähendab, et kui ITK-s tekib vajadus eraldi koroonaosakonna järele, tuleb personali laenata teistest osakondadest ning seetõttu jäävad ära mitmed plaanilised visiidid.

"Seega, kui peaks tulema mingi väga tõsine Covidi-haigete hospitaliseerimine, siis saab see olema kindlasti raskem kui varasematel aastatel," ütles Lill.

Sellise olukorra vältimiseks töötasid haiglad suve alguses välja ühise plaani. Selle kohaselt suurendatakse esmalt piirkondlike nakkushaiglate voodikohtade arvu ning viimasena avatakse üldhaiglates koroonaosakond.

"Kokkulepe on selline, et Lääne-Tallinna keskhaigla, mis on piirkondlik nakkushaigla põhja meditsiinistaabi regioonis, eskaleerib kõigepealt. Ja nemad eskaleerisid ennast juulikuus juba 45 koha peale. Ja praegu on nende hõive 65 protsenti ehk on veel ruumi," selgitas Talving.

Koroonapositiivsetele loodi haiglakohti juurde ka Kuressaare ning Pärnu haiglas.

"Meil Pärnu haiglas on olnud juba peaaegu 20 Covidi-haiget ühe hetkega ja see on ka meie nakkusosakonna võimekus," ütles terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Urmas Sule.

Praegu otsustab iga haigla ise, kuidas haiglates viirusohutust tagada. Sinna alla kuulub ka maskikohustus.

"Kui nüüd sügis läheneb, siis on tõenäosus, et me peame neid piiranguid haiglates ühtepidi koordineerima ja kindlasti ka karmistama, sest see on meie peamine relv, mis haiglatel on kasutada haiguse leviku piiramiseks," rääkis Sule.

Urmas Sule märkis, et praegu on koroonaviirus levinud eelkõige eakate juures. Maskide kandmine on haiglates üks meede, kuidas viiruse levikut ka haiglates vältida.