Brittide uus energiastrateegia on võtnud eesmärgiks energiasõltumatuse ja inflatsiooniga võitlemise.

Strateegia järgi tuleb nii tuuma-, tuule- kui ka päikeseenergiaallikate kasutamist suurendada, samuti laiendada vesiniku rolli.

Uue kava järgi peaks aastaks 2030 olema kuni 95 protsenti Ühendkuningriigi energiatarbest olema pärit madala süsinikujäljega allikatest. Näiteks on võetud eesmärgiks tõsta tuuleparkide elektritoomine kuni 50 gigavatini, millest piisaks kõigi Ühendkuningriigi kodude elektriga varustamiseks.

Energiastrateegia oluliseks osaks on vähendada sõltuvust naftast ja gaasist ning selle raames ehitatakse kuni kaheksa uut tuumareaktorit. Plaanide järgi peaks tuumaenergia pakkuma Ühendkuningriigi elektritootmisest aastaks 2050 veerandi ehk elektrit kogumahus 24 gigavatti.

Uued reaktorid on plaanis lisada olemasolevate tuumajaamade juurde. Briti valitsus loodab, et aastani 2030 suudetakse igal aastal heaks kiita üks uus tuumareaktor.

Samuti on plaanis lihtsustada tuuleparkide ehitamise seadusandlust, mis võimaldaks nende ehitamise lubamist kiirendada. Näiteks saaksid tulevikus tuuleparkide lähistel asuvad kogukonnad elektrit odavamalt.

Päikesepaneelide abil elektri tootmist tahetakse kasvatada praegusega võrreldes viiekordseks.

Nafta ja gaas jäävad samas oluliseks fookuseks ning gaasi tootmist saareriigi kõrval asuvas Põhjameres peetakse strateegia järgi paremaks kui gaasi importi teistest riikidest, kuna sellel oleks madalam süsinikujälg.

Märkimist väärib ka Briti valitsuse plaan suurendada maasoojuspumpade kasutamist ning selle tarbeks on plaanis eraldatud 30 miljonit naela.

Keskkonnakaitseorganisatsioonid ja energiavaldkonna eksperdid on samas väljendanud nördimust, et Briti valitsuse uues strateegias ei sisaldu kodude soojustamiseks uusi poliitikameetmeid, mis oleks nende hinnangul kõige odavam viis energia kasutamist riigis vähendada ja seeläbi energiajulgeolekut tõsta.