Raskeid graniitkujusid Tartu Kunstimuuseumi viltuse maja trepist üles vedada ja neid seal esitleda ei saanud, mistõttu ootasid need oma aja tippteosed seni pimedas muuseumihoidlas.

Tegu on skulptuuridega mis on mõeldud väljas eksponeerimiseks. See ongi kogu, mis on olnud publiku eest varjul ja pole publiku silmale näha olnud. Valisime välja need, mis on ilmastikukindlad," ütles Tartu Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann.

Erinevalt klassikalisest kunstinäitusest tohib siin pargis teoseid ka katsuda. Nii saavad külastajad teha näiteks pai maalikunstnik Konrad Mäele.

Lisaks Mäele leiab pargist ka näiteks Ants Viidalepa, Aleksander Suumani ja ka enamike siinsete teoste autori skulptuuriklassiku, Anton Starkopfi portree.

"Minu selja taga on Aleksander Tassa skulptuur, see sobib siia temaatiliselt ülihästi, sest Tassa asutas koos teistega Pallase kunstiühingu ja Pallase kunstikooli. Ühing asutas hiljem Tartu kunstimuuseumi. Samuti on Tassa vastutav selle eest et ERMis on kultuuriloo osakond ja ta oli hiljem selle kultuuriloo osakonna juhataja. Ta oli selline multitalent: kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja. Selles mõttes ERM-i ja Tartu Kunstimuuseumi ühisnäitusel on ta täiesti omal kohal," rääkis Hoffmann.

Arhitektuuribüroo Taju Ruum on pargi jaganud kolmeks osaks. Pärast kultuuritegelasi ootab jalutajat naisteorg nelja klassikalise naisfiguuriga. Oma ala on ka ajastuskulptuuridele "Sepp", "Kündja" ja "Teetööline". ERM-ile on skulptuuripark võimalus muuseumi kõrval olevat Raadi mõisasüdant elavdada.

"Tahaksime, et rohkem külastajaid leiaks selle ala üles. Eks ta on nii olnud, et kui Eesti Rahva Muuseum siia endisele sõjaväelennuväljale rajati, siis see ümbrus oli suhteliselt tühi. Kuigi mõisahoone viimase sõja ajal on praktiliselt hävinud, siis sellest mõisa uhkusest ja hiilgusest on paljugi säilinud ja need skulptuurid on asetatud suurele maaalale, et on võimalik jalutada ja seda uhkust näha," rääkis ERM-i direktor Kertu Saks.