Oma hiilgeajast, 13. sajandist pärinev saarlaste suurim, Valjala maalinn peidab endas ikka veel üllatusi ja seniteadmatut.

"Selgub, et linnuse ümber on suur vall. Ja mis selle aasta kaevamised näitavad, et samasugune, küll natuke nõrgem vall, on linnuse jalamil, linnuse jalamist kuskil kolme meetri kaugusel, oleneb kust jalamit loed. Ja mis alles eile tuli välja, et veel üks on päris linnuse jalami all sügaval kihtides sees," rääkis Mägi.

Ja kevadel Saaremaal Pöide, Valjala ja Kaarma maalinnadel tehtud georadari uuringud pakuvad tulevikuks veel kindlasti väljakaevamistel huvitavaid leide. Tõsi georadari pilt pole sama lihtsalt vaadeldav kui õhust tehtud droonikaadrid, aga need näitavad arheoloogi kinnitusel siiski maapinnas olevaid anomaaliaid, milliseid kohti edaspidi  tasuks uurida.

"Need uuringud on olnud juba praegu ikka juba ülimalt produktiivsed, aga töö on alles pooleli. Linnuse keskel tundub, et on olnud mingisugune suur hoone. Aga tulemused näiteks Pöidel ja Kaarmal on olnud ikkagi väga head. Pöide linnuse seest tuleb selliseid hooneid georadari pealt lausa ridamisi. Need moodustavad lausa peaaegu et tänavad," lausus Mägi.

Ja esmahinnangul saab georadari uuringute põhjal teha lausa ühe üldistuse Saaremaa maalinnade kohta, mida enne ei teatud.

"Pöide linnuse jalamil on samuti mingisugune, vist varasem vall. Kaarma linnusel on täpselt samamoodi ümber ring nagu siingi. Kõik Saaremaa (maa)linnad tunduvad olevat ühe sellise mustri järgi," ütles Mägi.

Arheoloog ütles Saaremaa maalinnade kohta kokkuvõtteks veel ka selle ammutuntud tõe, et mida rohkem nende kohta teada saadakse, seda enam selgub ka see, kui palju huvitavaid saladusi need ikka jätkuvalt endas peidavad.