Eesti tarbijakorvis on energia hinnatõusul suurem roll kui lõunanaabritel

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul on Eesti inflatsioon Lätist ja Leedust kiirem, kuna Eestis on energia hinnatõusul tarbijakorvis suurem roll kui lõunanaabritel.
Eestis on inflatsioonitempo euroala kiireim, kuigi lõunanaabrid ei jää sellest palju maha – Eestis oli aastane inflatsioon juulis 23,2 protsenti, Lätis 21,3 ja Leedus 20,9 protsenti.
Lättemäe sõnul seisneb erinevus Balti riikide vahel energiahindade suhteliselt suuremast tõusust Eestis. Näiteks mängib statistikas rolli ka see, kui paljud inimesed kasutavad elektrit börsipaketil. "Mingis mõttes börsipõhine hinnakujundus domineerib statistilises arvestuses Eesti puhul pisut rohkem võrreldes Läti ja Leeduga."
"On küsimus, kui hästi või halvasti suudab meie statistika kinni püüda asjaolu, et mitte kõik inimesed ei ole börsipakettidel, neil on ka fikseeritud paketid. Siin natuke võib olla ka selline statistiline efekt," ütles Lättemäe teisipäevasel majandusprognoosi tutvustusel.
"Igal juhul kui sul on ostukorvis 10 protsendil umbes 40 protsendipunkti kõrgem inflatsioonitempo, seletab see puht tehniliselt neli-viis protsendipunkti inflatsioonierinevusest ära," sõnas ta.
Inflatsioon osutus kevadel oodatust kiiremaks
Inflatsioon osutus tänavu kiiremaks, kui rahandusministeerium kevadel prognoosis ning see on ka peamine muudatus võrreldes kevadise majandusprognoosiga. "Kui veel kevadel eeldasime, et käesoleva aasta inflatsioon on 12,7 protsenti ja järgmisel aastal taltub kahe protsendi juurde, siis käesoleval aastal prognoosime hinnatõusuks 19,5 protsenti," rääkis Lättemäe.
Kiire inflatsiooni peatumist võib Lättemäe sõnul oodata 2024. aastast, mil rahandusministeerium prognoosib üheprotsendilist hinnatõusu.
"Kindlasti see inflatsioonipilt on selline, mida kevadel nii pessimistlikuna ette ei kujutanud. Hetkel võib öelda, et umbes pooled Euroopa riigid näevad kahekohalist inflatsiooni," sõnas Lättemäe.
Eestis on kiire inflatsiooni tõttu langenud eratarbija kindlustunne, kaubandussektori kindlustunne nii kiiresti langenud ei ole. "Hetkel veel on ettevõtjatel õnnestunud hinnatõusu mõjud tarbijatele edasi kanda, aga pikemas perspektiivis pole see jätkusuutlik," sõnas Lättemäe.
"Prognoos arvestab ühest küljest üsna suurt energiahinna šokki, mis vahepeal toimunud on, aga peegeldab ka seda, mida turud ootavad gaasi-, nafta- ja elektrihindadega edaspidi, ehk mingis mõttes eeldatakse hinnatõusu taltumist," rääkis Lättemäe.

Toimetaja: Barbara Oja