Augusti viimasel päeval riigikokku jõudva elektrituru reformi eelnõu kohaselt pannakse Eesti Energiale kohustus müüa alates selle aasta oktoobrist kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Eesti kodutarbijatele ka universaalteenusena. Uue teenusega liitudes ei pea kehtiva elektrilepingu lõpetamisel leppetrahvi maksma.

Eesti Energia hinnangul läheb suur osa tarbijatest talvele vastu odavama fikseeritud hinnaga, kui seda pakub universaalteenus. Ettevõtte pressiesindaja Mattias Kaiv kordas varasemaltki Eesti Energia esindajate suust kõlanud seisukohta, et planeeritav universaalteenus ei pruugi kehtivast elektrilepingust automaatselt parem olla.

"Seega massilist fikseeritud hinnaga lepingute lõpetamist me ei prognoosi," ütles ta.

Lisaks on leppetrahv Kaivu sõnul kasutusel ainult viieaastaste lepingute puhul. Ta tõi välja, et lepingu lõpetamise tasu ei ole mõeldud klientide karistamiseks ja seda ei rakendatagi iga kliendiga, vaid ainult siis, kui päriselt kahju tekib.

"Tasu, kui see rakendub, katab elektrimüüjale tekkiva kahju, kui klient lepingu ennetähtaegselt üles ütleb ja kui peame kliendi loobutud elektri odavama hinnaga turule tagasi müüma, kui me selle ostsime. Arvestades tänast turuolukorda ja elektrihindade tõusu, ei ole meil põhjust aasta lõpuni tasu rakendada," tõdes Kaiv.

Eesti Gaasil on alla tuhande niisuguse kodukliendi, kelle elektrileping nägi ennetähtaegse lõpetamise korral ette leppetrahvi.

Ettevõtte kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kersti Tumm ütles, et summat, mis neil muudatuse tõttu saamata jääb, on raske öelda, sest ülesütlemise tasu sõltub tarbimisest, perioodist ja lõpetamise ajast igal lepingul eraldi.

"Hindame, et leppetrahvi vabastuse majanduslik kahju ei ole märkimisväärselt suur, pigem on kahetsusväärne õiguskindluse kõigutamine - sisuliselt poole aasta sees luuakse sama teema kohta kaks vastukäivat regulatsiooni," lausus ta.

Alexela, kellega saab fikseeritud hinnaga lepingu sõlmida koguni seitsmeks aastaks, ei soovinud veel muudatuse mõjusid kommenteerida, põhjendades seda asjaoluga, et eelnõu paneb paika hinnakujunduse põhimõtted, mida veel ei ole.

"Seega on meil keeruline midagi kommenteerida teadmata, mis on hind ja selle kujunemise põhimõtted," ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Marit Liik.

Ka Eesti Energia esindaja oli seda meelt, et kõik stsenaariumid on esialgu teoreetilised ning sõltuvad sellest, kas üldse ja millal klient lepingu lõpetab ja mis sellel momendil on turuhind. Seega on Kaivu sõnul vara öelda, millised on seadusemuudatuse rahalised mõjud elektrimüüjale.

Universaalteenuse hind selgub plaani järgi septembri keskpaigas. Hinna määramisel peab konkurentsiamet võtma arvesse elektri tootmiskulusid ja elektritootja mõistlikku kasumit. Elektrimüüja võib juurde arvestada müügikulud.