"Haridus- ja teadusministeerium vähendas oma kodulehel teistesse keeltesse tõlgitu mahtu. Eesti riigi kohta kostab "kiitust", et siin on võimalik vabalt hakkama saada ka vene ja inglise keeles. Kahe otsaga asi! Seega pole ju paljude siia saabunute meelest eesti keelt põhjust õppida," teatas Lukas sotsiaalmeedias.

Lukas rõhutas, et oluline informatsioon, mis puudutab Covid-19 levikut ja Ukraina sõjapõgenikele mõeldud teavet jääb siiski mitmes keeles kättesaadavaks.

Kuid valitsuse kommunikatsioonibüroo juht Rasmus Ruuda leiab, et kogu vajalik info peaks olema kättesaadav kõigile sihtgruppidele, sealhulgas ka välismaa koostööpartneritele.

"Kuigi igal ministeeriumil on õigus ise valida, milliseid kanaleid ja keeli ta inimesteni jõudmiseks kasutab, ei ole mõeldav, et näiteks välisministeerium kasutaks suhtluseks ainult eesti keelt," ütles Ruuda ERR-ile.

"Senine üldine praktika on, et valitsusasutuse veebilehel on oluline teave kättesaadav eelkõige eesti ja inglise, vajadusel ka vene keeles. Vene agressiooniga Ukrainas oleme loonud ka ukrainakeelse teavituse sõjapõgenikele," lisas Ruuda.

Ruuda sõnul on riik seadnud eesmärgiks ühiskondliku vastupanuvõime suurendamise.

"Riik peab tagama faktiliselt korrektse info leviku ühiskonnas laiemalt. Valed Eesti riigiasutuste kohta lastakse käiku tavaliselt vene ja inglise keeles," ütles ta.