Bideni administratsioon kavatseb kustutada ka 20 000 dollari väärtuses õppelaenu nendele vilistlastele, kes õppisid ülikoolis Pelli õppetoetuste abil. Need toetused on mõeldud kehvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras tudengitele.

Bideni sõnul saavad paljud inimesed "võlamäe alt välja roomata".

Ligikaudu 43 miljonit ameeriklast on USA föderaalvalitsusele võlgu ligikaudu 1,6 triljonit dollarit õppelaenu.

Peaaegu üks viiendik ameeriklastest on riigile võlgu alla 10 000 dollari.

Biden teatas samuti, et 2020. aasta märtsis paika pandud õppelaenu tagasimakse pausi pikendatakse kuni käesoleva aasta detsembri lõpuni.

Bideni sõnas oma teadaandes, et õppelaenu koorem on nii suur, et paljudel inimestel ei ole enam võimalik kõrghariduskraadiga jõuda keskklassi.

Kolmandikul õppelaenu võtjatest on laen, kuid ei ole omandatud kraadi, lisas Biden.

USA presidendi teadaanne järgnes ligi aastapikkusele sisemisele arutelule Joe Bideni administratsioonis, mida püüdsid mõjuda demokraatide progressiivse tiiva aktivistid ja poliitikud.

Õppelaenu kustutamist toetasid tugevalt nii demokraatide esindajatekoja juht Chuck Schumer kui ka Massachusettsi osariigi senaator Elizabeth Warren.

Kolmapäevane teadaanne on vähem kui Schumer ja Warren soovisid – mõlemad on rääkinud kuni 50 000 dollari mahus õppelaenu kustutamisest.

Ühekordne 10 000 dollari õppelaenu kustutamine inimestele, kes teenivad aastas kuni 125 000 dollarit läheb föderaalvalitsusele maksma kuni 300 miljardit dollarit Pennsylvania ülikooli teadlaste hinnangul.

Vabariiklased ja tsentristlikud demokraadid on hoiatanud, et õppelaenu kustutamine võib suurendada USA-s inflatsiooni, kuna inimestel on seetõttu rohkem raha, mida kulutada.

Osa poliitikute sõnul on üldine õppelaenu kustutamine ebaõiglane nende suhtes, kes oma õppelaenu juba suutnud tagasi maksta.