Riik soovib kahe aasta pärast viia kõik lasteaiad üle eestikeelsele õppele. Haridusministeeriumi andmetel on 1050 lasteaiaõpetajat, kes vajaksid täiendavad keeleõpet.

Haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juhi Ingar Dubolazovi sõnul hangib ministeerium selge ülevaate keeleoskusest.

"Koolide puhul on ka plaanis minna õppetööd ekspertide toel vaatlema, kuidas see toimub. Tahaks uskuda, et edaspidi on meil üpris selgesti arusaadav ja realistlik pilt sellest, millised õpetajad tegelikult keelt oskavad, kes ei oska ja sellest tulenevalt õppetöös ei kasuta," lausus Dubolazov.  

Tallinna abilinnapea Vladimir Belobrovtsevi sõnul ei ole realistlik, et kahe aasta pärast kõik vene lasteaiaõpetajad on võimelised õpetama eesti keeles.

"Fakt on see, et õpetajaid napib, neid ei ole kuskilt võtta, kui me räägime sellest, et aastaks 2024 on vaja, et kõik lasteaiaõpetajad, kes praegu töötavad venekeelsetes lasteaedades, peavad oskama eesti keelt niisugusel tasandil, et õpetada lapsi eesti keeles," lausus Belobrovtsev.

Tallinna Mustakivi lasteaed on linna suurim 14 rühmaga. Seal töötab 27 õpetajat, kellest neli vastaks uuele eesti keele kvalifikatsiooninõudele. Mustakivi lasteaia direktori Svetlana Hruštšova sõnul otsivad nad aktiivselt töötajaid, aga kandidaate on vähe.

"Muidugi iga lasteaed eelistab just eesti keele kandjaid, neid on väga vähe. Meil on olemas kandidaadid, kes on eesti keele kandjad, aga neil on näiteks puudu kõrgharidus või kõrgharidus on olemas, aga eelkooli pedagoogika teadmised puuduvad," ütles Hruštšova.     

Dubolazovi sõnul on kahe järgmise aasta jooksul võtmeküsimuseks kõikide õpetajate palgakasv. Lisaks, kas ülikoolid on võimelised pakkuma juurde õppekohti, eriti, kui lasteaiaõpetaja eriala vastu on huvi kasvanud.