Seni sai Keeleamet haridustöötajatele ja koolidele määrata sunniraha kuni 640 eurot. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga on alates 1. augustist korduvalt keelenõudeid rikkuvaid koole õigus karistada kuni 9600 euroga.

"Sellepärast, et sellel oleks mõju. Kuna me oleme enne näinud persoonidele tehtud ettekirjutuste puhul, et need pole oma tulemust andnud. Ja see uus sunniraha määr kehtib juriidilistele isikutele," põhjendas karistusmäärade suurenemist HTM-i eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov.

Narva linnapea Katri Raigi sõnul on karistusmäärade tõus hea sõnum linnavolinikele, kellest paljud ei mõista eestikeelse hariduse olulisust.

"Kui sa pead omavalitsusena 3000 eurot viie koolidirektori eest välja käima, siis seda on lihtne eelarvest leida. Kui aga pead leidma 50 000 eurot, siis ka Narva linnavolinikud hakkaksid mõtlema, kas see üks hea mõte on," ütles Raik.

Narva linnapea nentis, et on neidki, kes usuvad, et koolidele esitatavaid keelenõudeid rakendama ei hakata.

"Vene inimesele oli raske selgeks teha, et see üleminek tuleb, kui seadust veel polnud, sest viimane seadusemuudatus oli aastal 2007. 15 aastat polnud midagi juhtunud. Rääkida võib kõiki neid pehmeid asju palju, kuid seadusemuudatus pani selle teema teisele alusele. Kuid praegugi kõlab väga palju see, et küll Eestis võim muutub - ma küll ei tea, kuhu poole - ja küll see kõik üle läheb," rääkis Katri Raik.

Eestikeelsele õppele ülemineku tõhustamiseks anti rohkem hoobasid ka Keeleametile. Kui seni said ameti töötajad hinnata haridustöötajate eesti keele taset vestluste põhjal, siis uuest õppeaastast on neil õigus minna kontrollima tundides toimuvat.

"Eks senine kontroll on olnud üsna formaalne. Me vaatame, kas õpetaja täidab keelenõudeid ja kas tal on vastava taseme eksam tehtud, aga seda, mida ta selle keelega teha suudab klassis, mis on kõige tähtsam, seda me ei tea, aga me teame õpitulemustest, et need ei ole kõige paremad. Me ei ole rahul põhikooli ja isegi gümnaasiumi lõpetajate eesti keele oskusega," ütles Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.

Sel aastal Keeleametilt saadud 22 karistusega koolide sunniraha edetabeli esiviisikus oleva Kohtla-Järve Slaavi põhikooli direktor Svetlana Vladimirova nentis, et kahjuks jätab nii mõnigi kord soovida ka keeleeksami edukalt läbinud inimeste keeleoskus.

"Kui inimene on 10 aastat tagasi saanud C1-taseme ja vahepeal pole kasutanud keelt, siis loomulikult see kaob ära. Inimesel on vaja lasta keelt praktiseerida, et see vastaks paberile. Aga jah, kui vaadata paberit ja reaalsust, siis need on tihti erinevad asjad," nentis koolijuht, kes on Kohtla-Järve linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees.

Keeleameti andmetel on käesoleval aastal sunnirahade määramisel esirinnas Ida-Virumaa kutsehariduskeskus, kus on sunniraha rakendatud 64 kontrollitava suhtes ning summad on jäänud vahemikku 150 kuni 400 eurot.

Ida-Virumaa kutsekoolile järgnevad Narva Pähklimäe gümnaasum 34, Narva Soldino gümnaasium 33, Kohtla-Järve Kesklinna põhikool 24, Kohtla-Järve Slaavi põhikool 22 ja Kohtla-Järve Ahtme põhikool 18 sunniraha määramisega.

Üldhariduskoolides on jäänud sunniraha summad vahemikku 30 kuni 150 eurot ning see sõltus Keeleameti andmetel sellest, kas ja kuivõrd on õpetaja teinud jõupingutusi oma keeleoskuse parandamiseks.

2022. aastal rakendati haridusasutustes (üldharidus-, kutse-, era- ja huvikoolides) sunniraha 211 korral. Edetabelis oli esikohal Sillamäe Vanalinna Kool 36 täitekorraldusega, neile järgnesid Narva Kreenholmi gümnaasium 23, Narva keeltelütseum 23 ja Kohtla-Järve lasteaed Aljonuška 22 täitekorraldusega.

Keeleameti andmetel on Eestis puuduliku eesti keele oskusega haridustöötajaid umbes 2500.