Narva on suurim valdavalt venekeelne linn Eestis. Eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste osakaal on seal pidevalt langenud ja alatasa küsivad lapsedki vanematelt, et kui me elame Eestis, miks siis eestlasi linnas kuulda pole.

Seepärast näib Narva koolide eestikeelsele õppele üleviimine võimatu ülesandena ja ülemineku võtmeküsimus on loomulikult õpetajad, sest nemad on Narva lapsele tihti ainsad teejuhid eestikeelsesse maailma.

"Kust me leiame nii palju õpetajaid, kes on head oma aine asjatundjad, kes on tugevad pedagoogiliselt, hea, tugeva, vastava keeleoskusega ja oskavad toetada õpilasi, kelle kodukeel ei ole eesti keel? See kõik kompleksis on päris keeruline ülesanne," rääkis Narva haridusteenistuse juht Larissa Degel.

Narva haridusjuhid ei muretse asjata – Narva koolides ja lasteaedades töötab üle 700 õpetaja ja vaid 150 neist vastavad keelenõuetele. Narva vajab üleminekuks üle 300 õpetaja ja kui nad kõik kuskilt suure palga peale kokku tulevadki, siis tekib palju uusi küsimusi: kus nad kõik elama hakkavad, mida teha vanade õpetajatega, kas saata nad pensionile, koolitada sotsiaaltöötajateks.

Soldino gümnaasium on ligi 1000 õpilasega üks Narva suuremaid. Kool on aastaid tegelenud keelekümblusega ja sealsed õpetajad eesti keeles õpetamisega hätta ei jää. Puuduolevaid õpetajaid loodetakse leida eeskätt oma koolist.

"Eesti keele õpetajad on valmis ümber õppima matemaatikaõpetajaks, mõned loodusainete õpetajaks. Tahame säilitada oma kollektiivi, aga kui tulevad head, särasilmsed õpetajad kuskilt väljastpoolt, toovad meile keelt ja kultuuri, siis on nad teretulnud," ütles Soldino gümnaasiumi õppealajuhataja Tatjana Sile.

Vene lastega eesti keeles töötanud õpetajad kinnitavad, et tulemust annab vaid hooliv ja toetav lähenemine. Võõras keeles õppiv laps vajab eestikeelseid huviringe, mida Narvas ei ole, vähem tuima tuupimist ja rohkem tegevusi klassis, sest lapsevanemad kodus abiks olla ei saa.

40 lapsele korraga keelt ja ainet õpetada on keeruline. "Sellega on probleem, et väga palju õpilasi on klassides. Teine abiõpetaja on ainult algklassides. Põhikooliklassides ja gümnaasiumis seda ei ole. Oleks tore, kui igas klassis, kus on eestikeelne õppimine, on abiõpetaja," sõnas bioloogiaõpetaja Valeria Aleksejeva.

Mis aga Narvas üllatab, on optimism. Tundub, et ülemineku pooldajaid on vastastest rohkem ja küsimused on pigem asjalikud kui tõrjuvad. Isegi eelmist reformi, kurikuulsat 60/40 aineõpet, mis õpilastele keeleoskust juurde ei toonud, võetakse kui valusat kogemust, mida korrata enam ei taheta.

"Ilmselt see tegelik eesmärk, et laste keeleoskus kooli lõpetamisel peab olema selline ja selline, lihtsalt jäi tagaplaanile. Väga loodan, et praegu me ikkagi peame seda õiget eesmärki meeles ja eesmärk on laste keeleoskus," ütles Larissa Degel.

Narva haridustöötajate hinnangul on üleminekuga kergem alustada, sest algklasside lapsed on selleks valmis. Probleemid tekivad koos aineõppega, mil lapsed, õpetajad ja koolid rohkem tuge vajavad.

Õpetajaid napib ka Tallinna koolides

Tallinna koolid ja omavalitsused ütlevad, et nende jaoks on samuti suurem probleem õpetajate puudus.

Eestis on juba praegu puudu tuhandeid õpetajaid ja probleem süveneb, sest paljud õpetajad on pensionile minemas ja osa õpetajatest ei valda eesti keelt kõrgemal tasemel. Ja see probleem on olemas ka Tallinnas, ütlevad koolijuhid.

"Ja unistada, et ühe-kahe aastaga õpitakse C1 tasemele... Vaadake, C1 tasemele võib ära õppida selleks, et sooritada eksam, aga mitte selleks, et hakata ainet õpetama eesti keeles," ütles Pae gümnaasiumi direktor Izabella Riitsaar.

"See üleminek eeldab, et kuskilt peame võtma õpetajaid, kes oskavad õpetada eesti keeles venekeelsetes lasteaedades ja koolides. Ja me räägime sadadest inimestest olukorras, kui meil ka juba praegu ei ole neid õpetajaid kuskilt võtta," tõdes Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev (KE).

Samas ei ole riik aineõpetajaid venekeelsetele koolidele juba 30 aastat ettevalmistanud. See ressurss saab otsa niikuinii, ütles haridusminister Tõnis Lukas (I). Tema sõnul kavatseb riik uute õpetajate kooli saamiseks teha tihedat koostööd ülikoolidega nende õpetamiseks ja meelitada varem õpetajana töötanud inimesi haridusvaldkonda tagasi palgatõusuga.

Lisaks on venekeelsetel õpetajatel veel tegelikult aega oma eesti keele oskust lihvida.

"Seda ei ole ainult kahe aasta jooksul vaja ju teha, sest veel mõne aasta jooksulm siis kui 2024. aastal üleminek algab, siis ka järgnevatel aastatel on veel neid klasse, kui võib õpetada vene keeles," ütles Lukas.

Samas ei kahtle koolid, et enamik lastest saab eestikeelsele õppele üleminekuga hästi hakkama. Kümnenda klassi õpilased, kes üheksa aastat on õppinud vene keeles, aga praegu õpivad 60 protsenti ainetest eesti keeles, ütlevad, et täielikult eesti keeles õppimine võiks neile kasuks tulla. Sellest oleks abi edasi õppimisel ja tööturul.

"Mulle tundub, et see on hea idee, aga see ei pea olema nii, et ühel päeval õpilased tulevad kooli ja õpetajad ütlevad, et praegu kõik õpime eesti keeles. Mulle tundub, et see peab olema aeglane protsess," ütles Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi kümnenda klassi õpilane Nikolai.

"Oleks hea, kui oleksid elektroonilised õpikud või paberõpikud venekeelse tõlkega. Sest kui Google'i abil tõlkida, siis ei ole see eriti tõhus, see ei ole päris täpne," ütles Nikolai klassikaaslane Anna.

"Eesti keel ei määratle sind targa või rumala inimesena. Täpselt samamoodi ei tähenda näiteks teadmised bioloogiast seda, et inimene suudab hästi suhelda
isiklikumatel või lihtsamatel teemadel," ütles samas klassis õppiv Julia.

Vadim Belobrovtsevi sõnul on selline kiirustamine osa poliitilisest mängust, kuna parlamendivalimisteni on jäänud loetud kuud, aga pärast langeb kogu vastutus omavalitsustele.

"See põhimõtteliselt näeb välja niimoodi, et meie (valitsus - toim.) siis mõtleme seadused välja, võtame need vastu, ja kuidas te hakkate neid seadusi täitma olukorras, kui näiteks õpetajaid ei ole, kus ei ole õppematerjale, metoodikaid, see on juba teie probleem," kommenteeris Belobrovtsev.

"Siin on vaja ikkagi muuta suhtumist, et nüüd see üleminek toimub. Enam seda edasi ei lükata, nüüd on see kindel asi," sõnas Lukas.

Samal ajal nii Tallinna linn kui ka koolid tunnistavad, et selline üleminek peab tulema.

"Lapsevanemad teadvustavad, et ilma eesti keeleta ei saa enam üle ega ümber. Paljud lapsevanemad soovivad anda oma lapsi – ja juba varem soovisid panna lapsi – keelekümblusprogrammidesse või eesti koolidesse. Aga jällegi, kuna õpetajaid ei jagu, siis me ei saa avada nii palju keelekümblusklasse," rääkis Pae gümnaasiumi direktor Izabella Riitsaar.

Kuigi valitsus plaanib kümne aastaga hariduse täielikult eesti keelele üle viia, jääb vene lastele võimalus õppida vene keelt ja kultuuri ja hoida nõnda oma rahvuslikku identiteeti.

"Kui koolides on tulevikus neid, kes soovivad oma keelt ja kultuuri süvendatult õppida, siis kool peab pakkuma. Kui on vähemalt kümme sellist last koolis, peab pakkuma selle keele ja kultuuri süvendatud õpet," ütles haridusminister.

Statistika: vene koolid Eestis

"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris vene koolide olukorda Harjumaal ja Ida-Virumaal ka arvude keeles. Andmed pärinevad eelmisest õppeaastast.

Harjumaal on täielikult või osaliselt vene õppekeelega koole 35, milles õpib 14 470 õpilast. Suuremas osas neist toimub vähemalt mingi osa õppest ka eesti keeles.

Üksnes vene keeles käib õpe kaheksas koolis, kus õpib 2086 last.

Ida-Virumaal on vene õppekeelega koole 21 ja neis käib 5929 õpilast. Üksnes vene keeles õpitakse kümnes koolis, kus käib 2084 last.

Õpetajaid oli Harjumaa koolides eelmise aasta statistika järgi kokku 11 380, sinna hulka on arvestatud kõik koolid, ka eesti koolid. Neist õpetajatest 656 vajas keeleameti andmetel täiendavat eesti keele õpet.

Ida-Virumaa koolides oli õpetajaid 2353, neist 1524 ehk enam kui pooled vajavad täiendavat eesti keele õpet. Seejuures ei tähenda see, et nad üldse ei oska eesti keelt. Enamasti on nende keeleoskus lihtsama suhtluskeele tasemel.

Nii et õpilasi, keda eestikeelsele haridusele üleminek puudutab, on kõige enam Harjumaal, kuid probleem eesti keelt oskavate õpetajatega on oluliselt teravam Ida-Virumaal.

Riik kavatseb õpetajaid Ida-Virumaale meelitada parema palgaga. Kui üldine õpetajate palga alammäär on järgmisel aastal 1749 eurot, siis Ida-Virumaal hakkab see tuleva aasta septembrist vajaliku keeleoskuse korral olema 2624 eurot.