Haidla hinnangul on biomassi vähesuse peamiseks põhjuseks sõda Ukrainas, aga ka kevadeti Eesti metsades kehtestatud pesitsurahu, mis ei luba võsahaket varuda.

"Kogu küttesektori vajadus varutakse kevadel. Kui räägime suurte linnade biomassiga kütmisest, siis nende tooraine on võsahake. Selle varumine toimub kevadel, kui pinnas on pehme ja teisi puid ei raiuta. Võsa varutakse nii kraavipervedelt kui ka metsaservadest. Ja kui biomass on kahel ja poolel kuul või kolmel kuul varumata, siis seda tagantjärele pole võimalik enam varuda, sest pole tehnikat, ei jätku inimesi ja aastaaeg on teistsugune – kevadel kogutud võsa kuivab ära, aga talvel tehtud võsa on märg. Vesi teadupärast ei põle, võime seda katlamajja toppida, aga sooja ei tule välja," rääkis Haidla.

Praktiline küsimus on see, et kui palju võsa raiumine üldse lindude pesitsemist häirib, märkis Haidla.

"See on puhtalt emotsionaalne teema. Linde hukkub kordades rohkem teiste tegevuste tulemusel, kui metsa tegemisel. Linnud ei pesitse seal, kus kasvab võsa, vaid rahulikes kohtades. Kas keelame ka autodega sõitmise ära, sest mõni lind jääb autole ette ja saab surma?" küsis Haidla.

Haidla ei soostunud täpselt vastama, milline on Graanul Investi pelletitoorme laoseis.

"Vaatame asjale metafoori kaudu. Kui teil on kilogramm salatit laual, siis kas laud on tühi või täis? Laud on täis, kui sööjaid on kaks. Agu kui neid on 20? Kas siis sellest piisab või ei piisa? See, mida silm näeb, ei tähenda seda, mida hoomatakse. Täna on temaatika selles, et on igapäevane tarbimine ja on tarbimine ettevaatavalt. Ettevaatavalt tarbimine vastu talve kasvab, sest energiavajadus kasvab. Lõppkokkuvõttes seda toorainet, millega tarbimist katta, siin turul praegu ei ole," nentis Haidla.

Hinnanguliselt on seetõttu, et algas Ukrainas sõda, Baltikumis aastas puudu kaks miljonit tihumeetrit biomassi, sõnas Haidla. "Ükskõik mis kujul ta siis on. Seda täna puuduolevat biomassi imporditi Valgevenest ja Venemaalt," märkis Haidla.

Üheks meetmeks biomassi parema varustatuse tagamiseks oleks tema sõnul metsaraie ajutine intensiivistamine Eestis, nagu seda on mõnel määral tehtud Lätis ja Leedus.

Riigimetsas raiemaht ei suurene

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre nõustus, et turul on biomassi defitsiit, kuid selle peamiseks põhjuseks ei ole tema hinnagul pesitsusrahu.

"Hinnanguliselt on täna puudu kaugkütte sektoris umbes kümme protsenti vajaminevast biomassist. Lõpuks aga sõltub olukord sellest, kui külmaks osutub talv. Soojema talvega probleeme ei teki, kuid väga külma talvega võib olukord kujuneda pingeliseks," ütles Seedre.

"Samas ei saa kaugkütteettevõtted ka liialt palju materjali lattu koguda. Küttepuidu varumisel on selline huvitav nüanss, et kui külmal talvel on biomassi rohkem vaja, siis on ka selle varumine pinnase külmumise tõttu võimalik. Soojemal talvel jälle vastupidi - biomassi on vaja vähem, aga ka varumine on märja pinnase tõttu keeruline," lisas ta.

Seedre sõnul on riigimetsa raiemaht planeeritud jätkusuutlikul tasemel, vastavalt arvestuslangi põhimõtetele.

"Oma osa küttepuudele annavad üraskist kahjustatud kuusikute raiumine. Erametsades on võimalik piisavalt raiuda, et tagada vajaminev toore ja me ei näe vajadust riigimetsa raiemahu suurendamiseks," ütles Seedre.

Seedre lisas, et kuna riigimetsas on linnurahu pidamine pikaajaline traditsioon, siis ei saanud seal olla puidutöösturitele üllatust.

"Keskkonnaamet peatas sel kevadsuvel 30 raiet, seevastu antakse aastas välja ligikaudu 110 000 metsateatist. Kõik võetud teatised raieks ei realiseeru ja kindlasti oli ka metsaomanikke, kes linnurahu ajaks lükkasid raie edasi. Samas oli lindude pesitsusajal lubatud juba raiutud metsamaterjali kokkuvedu ja metsast väljavedu, seega metsaomanik, kes suutis linnurahu alguseks ära raiuda, sai rahulikult edasi toimetada enda metsamaterjaliga," selgitas Seedre.

Seedre sõnul pole linnurahu ka biomassi hinna tõusmisel primaarne tegur. "Olukord energiaturul on eelkõige mõjutatud keerulisest olukorrast, mille on põhjustanud sõda Ukrainas," ütles Seedre.