Tõnis Mölder: varustuskindluse ja RMK raiemahtude vahel puudub seos
Varustuskindluse, toasooja ja Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahtude vahel pole mingit seost. Metsatöösturid soovivad lihtsalt saada rohkem väärtuslikku palki, arvestades praeguseid kõrgeid puiduhindasid maailmaturul, kirjutab Tõnis Mölder.
Valitsuskoalitsiooni leppes on kirjas punkt, mille puhul vaadatakse üle Riigimetsa Majandamise Keskuse raiemahud, arvestades keskkonna, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke. 2021. aastal oli RMK uuendusraie pindala 11 267 hektarit, käesolevaks aastaks vähendasin raiemahtu oluliselt alla 10 000 hektari ehk viisin RMK raiemahud tagasi 2014. aasta tasemini.
Pärast minu ministriametist lahkumist survestasid metsatöösturid minister Erki Savisaart ja keskkonnaministeeriumi mahtusid taaskord üle vaatama ning selle tulemusel suurenesid raiemahud 15 protsenti ehk reaalset poliitilist stabiilsust ja mahtude vähendamist ei saanudki tekkida. RMK heakskiidul raiuti olulises mahus meile südamelähedasi kogukonna ja majandusmetsi rohkem võrreldes esialgse kokkuleppega.
Uue koalitsiooni sündides oli mul lootus, et minister suudab hoida oma pea külmana ning mitte alluda metsatöösturite survele. Paraku on Madis Kallas andnud taas kord avalikkusele halbu uudiseid. Minister ei näe vajadust RMK raiemahtusid vähendada, vaid lubab neid hoida samal tasemel või suurendada, tuues ettekäändeks biomassi puuduse ja suurenenud üraskikahjud. Kogu probleemi olemuses kinnitab minister RMK uuendusraie pindalad, mille sisse ei ole arvestatud hooldus- ega sanitaarraieid, mis on just peamine meetod saamaks puiduhaket ja tõrjumaks üraskikahjusid meie metsades.
Teatud ringkonnad levitavad arvamust, et energiakriisi tingimustes on meil vaja talve üleelamiseks kasutada koostootmisjaamades täiendavas mahus biomassi, siis selle probleemi lahendamiseks on kaks kiiret lahendust. Tuleks rohkemal määral võtta kasutusele nn teise ringi puitu ehk prügi või piirata biomassi ja pelletite eksporti.
Varustuskindluse, toasooja ja RMK raiemahtude vahel pole mingit seost. Tegemist on metsatöösturite suure lobi võiduga, sest soovitakse saada rohkem väärtuslikku palki, arvestades just hetkel kõrgeid puiduhindasid maailmaturul.
Tuletan meelde, et RMK müüb ca 90 protsenti oma ümarpalgist kestvuslepingute alusel, kus puidu tihumeetri hind on fikseeritud olulisel määral allapoole maailmaturu hinda. Veel kord: RMK raiemahud peavad vähenema ja seda oluliselt alla 10 000 ha uuendusraie pindala.
Me peame oma rikkust ehk Eesti metsa kaitsma ja heaperemehelikult majandama. Raiemahud peavad vähenema ning olema stabiilsed, et meie metsade tervis ja tagavara suureneks. Vastasel juhul ei ole meil ühel päeval enam ühtegi metsa, kuhu seenele või marjule minna, rääkimata looduse enda hoidmisest.
Küsimus on, kas koalitsioon näitab, et ta hoolib Eesti loodusest või mitte. Otsuse ning vastutuse selle eest peavad võtma poliitikud eesotsas ministriga. Madis Kallase viimatised intervjuud, milles ta on avaldanud soovi omavalitsusi ühiskondlikku kokkuleppesse kaasata, kinnitab vaid seda, et minister panustab jututubadesse ja reaalseid otsuseid enne 2023. aasta riigikogu valimisi ta vastu võtta ei julge.
Toimetaja: Kaupo Meiel