Madis Kallas: kuulan rohkem teadlasi, kelle sõnul metsandusega pole kõik hästi

Keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) ütles "Esimeses stuudios", et raiemahtude vähendamise ettepaneku tegemisel on ta kuulanud rohkem neid teadlasi, kelle sõnul Eesti metsanduse ja liigirikkusega pole kõik hästi.

"Kui me vaatame, millised on keskkonnaministeeriumi põhiväärtused, millised on keskkonnaministeeriumi põhilised alustalad, mida meie peame tegema, siis see on Eesti looduse eest seismine, meie järeltulevatele põlvedele võimalikult hea elukeskkonna jätmine ja selles valguses ma pean rohkem vaatama, mida ütlevad ökoloogid, mida ütlevad loodusteadlased, mida ütlevad erinevad eksperdid, kes on uurinud meie elurikkust ja see ütleb üheselt, et olukord on hull ja me peame nüüd ja kohe midagi ette võtma," rääkis keskkonnaminister saates.

"Tegelikult on ju see olukord pidevalt läinud halvemaks ja mitte ainult metsanduses, me räägime ikkagi meie looduskaitse all olevatest looma- ja linnuliikidest, elurikkusest, meie maastiku olukorrast. See on pidev protsess, kuhu me oleme jõudnud ja arvan, et see ei tule kellelegi üllatusena," ütles Kallas.

Saatejuht Johannes Tralla uuris seepeale Kallaselt, kas Eesti metsade kehv olukord on siiani maha vaikitud või on temal teistsugune lähenemine oma eelkäijatega võrreldes, arvestades, et eelmiste ministrite sõnul on Eesti mets hästi hoitud.

"Võib-olla mul on teistsugune lähenemine, aga mina kuulan hetkel rohkem neid teadlasi, kes ütlevad, et Eesti metsandusega, Eesti liigirikkusega ja meie loomade, lindude ja taimede olukorraga ei ole kõik hästi ja seda kinnitavad kümned ja kümned uuringud. Teadlastel on samamoodi eriarvamusi. On väga selgelt teadlased, kes ütlevad, et metsa tuleb majandada tänases mahus ja võib-olla võib seda isegi intensiivsemalt teha ilma, et ta ohustaks meie metsatagavara ja liigirikkust. Aga minu poolehoid ja praegune tunnetus on selgelt seda poolt, et me peame siin mingid muudatused tegema," vastas Kallas.

Kallas ütles, et ehk on varasemad keskkonnaministrid pannud metsale rohkem rõhku majanduse seisukohast, kuid tema hinnangul on selleks teised ministeeriumid. Saatejuht küsis seepeale, kas Eesti senine metsanduspoliitika on olnud siis liigselt puidutööstuse poole kaldu.

"Praegu ta on nii välja kukkunud. Aga see on see poliitika, mida Eesti riik on lasknud teha. Puidusektor pole teinud midagi sellist, mida nad ei tohi teha," vastas minister.

Kallas rääkis, et praegustest raiemahtudest umbes 50 protsenti läheb sisuliselt kütteks või küttena ekspordina välja. Tema sõnul tuleks puitu rohkem kohapeal väärindada. Kallas ütles, et isegi kui Eesti puit on hea kütmiseks, siis seda võiks teha Eesti ahjudes kohalike toasooja jaoks.

Kallase hinnangul võib kaaluda ka puidu väljaveole piirangut. "Kui seda on vaja teha, siis võiks seda kaaluda, vähemalt sellisel kujul, et mismoodi ja kuidas me saame esimeses järjekorras Eesti kaugkütjate puiduvarud tagatud ja siis alles välja see puit viia. Loomulikult kõigi reeglitega kooskõlas. Ja neid nüansse me praegu ka vaatame, sest ka koalitsioonilepingus on üheselt kirjas, et me eelistame kaugkütjaid ja puidu väärindajaid. Nüüd on küsimus, kuidas seda saab ühtses Euroopa Liidus teha nii, et me ühegi seaduse ega normi vastu ei eksiks."

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles teisipäeval ERR-ile, et ta ei toeta raiepindala vähendamist. Madis Kallas sõnas "Esimeses stuudios", et peaminister on siiski valmis seda arutama.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: