Kaitsevägi saab lisavolitused organiseerida relvastatud vastupanu okupatsiooni ajal

Kui võõrväed peaksid osa Eestist okupeerima, tähendaks see, et seal või mujal vastase tagalas peaks Eesti väed osutama relvastatud vastupanu.
Kui võõrväed peaksid osa Eestist okupeerima, tähendaks see, et seal või mujal vastase tagalas peaks Eesti väed osutama relvastatud vastupanu. Autor/allikas: Kaitseväe peastaap

Riik plaanib anda kaitseväele lisavolitused, et kaitsevägi saaks valmistada ajaks, mil sarnaselt Donbassiga võivad võõrväed olla okupeerinud ka osa Eestist. Muuhulgas saaks kaitsevägi relvastatud vastupanu organiseerimisel kasutada variisikuid, kes kaasaks inimesi salajasele koostööle.

Kui võõrväed peaksid osa Eesti maa-alast okupeerima, tähendaks see, et seal või mujal vastase tagalas peaks Eesti väed osutama relvastatud vastupanu. See võib tähendada näiteks gerilja- või põrandaalust tegevust, kuhu on kaasatud ka kohalikud elanikud.

Kaitseministeerium on ette valmistamas muudatusi kaitseväe korralduse seaduses, millega kaitsevägi saaks lisavolitused valmistuda just nimelt selliseks stsenaariumiks.

Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross ütles ERR-ile, et selleks, et okupeeritud aladel tõhusalt võõrvõimu vastu võidelda, on vaja alustada ette valmistada juba rahuajal.

"Selleks, et kaitsevägi saaks neid ettevalmistusi teha, on neile vaja täiendavaid volitusi, sest teatud tegevuste ettevalmistamine eeldab, et kasutatakse inimesi, kes jäävad varjatuks. Selliseid volitusi ei ole täna kehtivas õiguses kaitseväele antud," ütles ta.  

Nagu eelnõu seletuskirjas seisab, võimaldab seadus juba praegu kaitseväekohuslasi kaitseväes või kaitseliidus relvastatud vastupanu korraldamiseks välja õpetada. Erinevalt hariliku sõjapidamise ettevalmistamisest (näiteks kaitseväeluure, üksuste kaitse, sõjalisele ohule reageerimine), ei võimalda kehtiv õigus aga luua taristut ja keskkonda, mis toetaks relvastatud vastupanu.

Margit Gross seletas, et relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja osutamisel plaanib riik kasutada variisikuid.

"Variisikut kasutab kaitsevägi selleks, et viia läbi tegevusi ilma, et oleks teada, et ülesannet või tegevust tellib või viib läbi Eesti riik või siis kaitsevägi kitsamalt," selgitas ta.

Gross ütles, et seni on kaitsevägi tohtinud kasutada variisikuid ja muid konspiratsioonivõtteid selleks, et luurata. Nüüd aga antakse kaitseväele volitus organiseerida samal viisil ka relvastatud vastupanu.

Variisikuid võib eelnõu järgi kasutada näiteks selleks, et selgitada välja need inimesed, keda kaasata salajasse koostöösse. Salajane koostöö on vajalik, et valmistada ette relvastatud vastupanu osutamiseks vajalik taristu, näiteks salajased varustuse hoidmise kohad.

Eelnõu seletuskirjas seisab, et varjatult kaasatud inimeste usaldusväärust hinnatakse enne nendega kontakti loomist ning niiviisi mõjutatud inimeste arv ei peaks ületama 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast.

Seda, mida see ettevalmistatav salajane taristu endast täpsemalt kätkeb, ei saanud kaitseministeerium riigisaladusele viidates öelda.

Ajalooliselt on relvastatud vastupanuks valmistumisel organiseeritud näiteks salakortereid

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee, kes ise kaitseministeeriumi plaanidega pole tutvunud, ütles ERR-ile, et ajalooliselt on relvastatud vastupanuks ettevalmistumine tähendanud seda, et on olemas inimesed, kes tegeleks okupeeritud alal sidega või koguks võõrvõimu vastu teavet.

Näiteks hoiaks kuskil teeäärses majas silmad lahti ja loeks kokku, mitu vaenlase sõjaväekolonni mööda sõidab.

"Me teame laias laastus, mida tegi NATO mõnedel aladel, mis nad arvasid, et võiks Nõukogude okupatsiooni alla langeda nn Kolmanda maailmasõja puhkemisel selle esimeses faasis. Relvastatud vastupanuks ettevalmistamine tähendab seda, et on olemas näiteks inimesed, kes on selleks mingil määral välja õpetatud ja mingeid asju läbi mänginud. Mis aga kõige olulisem – nad teavad ja tunnevad teineteist juba varem. See tähendab, et nad ei pea hakkama okupatsiooni ajal endale piltlikult öelda kuskilt turult mõttekaaslasi otsima," selgitas ta.

Relvastatud vastupanuks valmistumine on Juurvee sõnul endas kätkenud ka salajasi peidikuid, kuhu peita varustust või relvastust. Ühtlasi ka salajasi ööbimiskohti.

"Ööbimiskoht võib kujutada endast näiteks korterit, kus on olemas voodi. Lihtsalt see, kelle korter see on ja kus see on, on teadmata. Kui me vaatame linnas ringi, siis me näeme tuhandeid maju, mis on kõik täis tube ja voodeid. See ettevalmistus seisneb selles, et pole teada, millist maja või millist tuba põrandaaluseks tegevuseks kasutatakse," selgitas Juurvee.

Ta lisas, et näitena relvastatud vastupanust võib tuua metsavendluse, mis ei olnud aga ette valmistatud.

"Siis tuli see initsiatiiv altpoolt üles. Okupeeritud alal olid inimesed, kes tahtsid vastu hakata ja kel oli tahe. Mingil määral oli ka relvi, aga mingeid varasemaid tegevusi ei olnud tehtud, mis tähendas, et kogu asja tuli hakata tegema okupatsiooni tingimustes. Tänu sellele oli see ka mõnevõrra keerukam ning Nõukogude eriteenistustel oli seetõttu ka hõlpsam sinna sisse imbuda," lausus rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur.

Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross ütles, et kaitseministeerium plaanib kaitseväe korralduse seaduse muudatused saata septembri jooksul valitsusse ning riigikogu võiks muudatused vastu võtta juba sel aastal.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee. Autor/allikas: ERR
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: