Rahvaloendus: Eesti perede keskmine suurus on kasvanud

Perekond.
Perekond. Autor/allikas: Chuck Underwood/Pixabay

2021. aasta rahvaloenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49 protsenti on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud.

Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45 protsendis perekondadest.

Eesti inimestest 16 protsenti elab üksi.

Kui perekondi on Eestis kokku 341 995, siis ühisel aadressil elavaid inimesi ehk leibkondi on tunduvalt rohkem – 561 655.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila selgitas, et rahvaloendusel ongi tegelikult kasutusel kaks kuuluvust näitavat mõistet – leibkond ja perekond.

"Leibkonnana mõistame tavaleibkonda, mis koosneb inimestest, kes elavad koos ühes eluruumis, näiteks korteris või eramus. See tähendab, et iga asustatud eluruumi kohta saab olla üks leibkond ning selle võib moodustada üksik inimene, pere või mitu inimest ja mitu peret. Seega ka näiteks hooldekodu või vangla elanikud moodustavad leibkonna. Perekonnana mõistame aga kahte või enamat koos elavat inimest, kes on omavahel seotud abikaasadena, partneritena ehk vabaabieluga, või vanema ja lapsena," märkis Osila.

Perede keskmine suurus on kasvanud

Keskmises Eesti peres elab 2,94 inimest. Kokku on perede arv viie protsendi võrra väiksem 2011. aasta loenduse perede arvust, kuid perekonnas elavate inimeste arv on tõusnud (2011. aastal oli see 2,74).

Eesti peredest 49 protsenti on kaheliikmelised, 22 protsenti on kolmeliikmelised, 20 protsenti neljaliikmelised ning ülejäänud üheksa protsenti on viie- või enama liikmelised. 

Perekondadest 55 protsenti moodustavad abielus paarid, 27 protsenti on aga vabaabielus elavate paaride perekonnad. Üksikvanematega perekondi on kokku 61 465 ehk 18 protsenti. Seejuures üksikemaperekondasid on 16 protsenti ning üksikisaperekondi kaks protsenti.

Alaealisi lapsi kasvab kokku 154 625 peres ehk 45 protsendis perekondadest, üksikvanemaga peredes elab lapsi kokku 36 939 ehk 14 protsenti kõigist peredes elavatest lastest.

Kõige rohkem on peresid, kelle lapsed ei ela enam kodus

Perekonnad jaotuvad abielupaaride perekondadeks, vabaabielupaaride perekondadeks, üksikisa ja üksikema perekondadeks. Omakorda on võimalik nende hulgas eraldi vaadata ilma lasteta, vähemalt ühe alla 25-aastase kodus elava lapsega perekondi, ja perekondi, kus noorim kodus elav laps on üle 25 aasta. 

Sellest jaotusest tulenevalt on kõige levinum Eesti peretüüp abielupaar, kellel pole lapsi või kelle lapsed ei ela kodus. Selliseid perekondi on Eestis 94 554 ehk 28 protsenti kõigist perekondadest.

Osakaalu järgi on teisel kohal abielupaarid, kelle vähemalt üks alla 25-aastane laps elab kodus, seda tüüpi perekondi on 83 878 ehk 25 protsenti kõigist peredest. Arvukuselt kolmandad on registreerimata kooselus elavad paarid, kellel on vähemalt üks alla 25-aastane laps, neid on 64 025, ning nad moodustavad 19 protsenti kõigist perekondadest.

Kõige rohkem inimesi elab kahekesi

Kui leibkonna keskmine suurus on 2,35 inimest, siis arvuliselt on siiski kõige rohkem üheliikmelisi leibkondi – kõikidest leibkondadest 37 protsenti. Samas kõige enam inimesi ehk 23 protsenti rahvastikust elab kaheliikmelistes leibkondades.

40 protsenti leibkondadest on sellised, mille liikmed rahvaloenduse aluseks oleva metoodika järgi omavahel perekonda tegelikult ei moodusta (näiteiks õed-vennad või vanaema-lapselapse kooslus).

62 protsenti leibkondadest elab linnalises piirkonnas ning kõige suuremad leibkonnad on väikelinnalistes piirkondades. 

Üheksa leibkonda kümnest koosneb samast rahvusest inimestest

Rahvaloenduse tulemustest paistab silma, et enamiku leibkondadest moodustavad ühest rahvusest inimesed (88 protsenti). Eestlastest leibkonnad moodustavad 63 protsenti leibkondadest, 21 protsenti on venelaste leibkonnad ning neli protsenti moodustavad muud samast rahvusest leibkonnad. Ülejäänud 12 protsenti leibkondadest on mitmerahvuselised, kusjuures viis protsenti nendest on eesti-vene leibkonnad, kolm protsenti eesti-muu leibkonnad, kolm protsenti vene-muu leibkonnad ning üks protsent on leibkonnad, kus elavad eri rahvustest inimesed, kes ei ole ei eestlased ega venelased. Linnades moodustavad eri rahvusest leibkonnad natukene suurema osa kui väikelinnades ja maapiirkondades.

Üksi elavad peamiselt pensioniealised naised

Eesti inimestest 16 protsenti elab üksi, mis on kolme protsendipunkti võrra väiksem osakaal võrreldes 2011. aasta loendusega, mil see oli 19 protsenti.

Üksi elavate inimeste osakaal sõltub suuresti soost ja vanusest ning küündib pensioniealiste naiste juures lausa 50 protsendi juurde.

Kõige suurem on üksi elavate inimeste osakaal Ida-Virumaal (21 protsenti) ning kõige väiksem Tartumaal (13 protsenti).

Üksinda elab kõige rohkem inimesi Sillamäe linnas (23 protsenti) ja kõige vähem Rae vallas (kuus protsenti).

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: