Sada aastat tagasi eksporditi Saaremaal püütud angerjat Saksamaale. Nüüd, sajand hiljem toimub angerjate transportimine vastupidises suunas.

"Need on tulnud ikka Sargasso merest kahe-kolme aastaga. Hoovustega on nad jõudnud Hollandisse kalafarmi, kus neid kasvatati seitse-kaheksa kuud ja nüüd nad jõudsid otsapidi siia, kus neid vaja oli," ütles Maaülikooli kalateadlane Maidu Silm.

 Suurusjärgus 150 000 angerjat lasti teisipäeval  Hiiumaal nelja ja kolmapäeval Saaremaa kümnesse lahesoppi rannikumerre kasvama.

"See 80 000 angerjamaimu, mis kaalus on umbes 400 kilo, on seitsme kuni üheksa aasta pärast 20 kuni 30 tonni angerjat," lausus MTÜ Saaremaa Kalavarude juhatuse liige Taavo Kuusiku.

Eelduste järgi võiksid isakalad kasvada viie- ja emakalad 10-aastaseks, enne kui nad siit hakkavad taas oma soojätkamise paika Sargasso merre ujuma. See, et nad autoga on Saaremaale toodud, ei aja kalateadlaste sõnul nende kompassi sassi.

Kui pooledki nendest kaladest kasvaksid täismõõtu, peaks seda saaki merelt tooma praeguse kahe vanni asemel neljapaadiga.

"Enamik nendest, ma arvan, jäävad ikkagi paikseks siia, kus me nad laseme. See on kilomeetrisel alal või? Kilomeeter jah, mitte rohkem, võib-olla isegi vähem. On teada juhuseid, kus üks angerjas võib elu mõnesaja meetri raadiuses mööda saata," rääkis Tartu Ülikooli mereinstituudi kalateadlane Mehis Rohtla.

Sadakond aastat tagasi eksporditi Eestist ligi 200 tonni angerjat, eelmisel aastal aga püüti Eesti rannikumerest ainult 700 kilo angerjat.