Zaporižžja oblastis asub ainus evakuatsioonikoridor, mille kaudu saavad inimesed okupeeritud aladelt põgeneda. Zaporižžja äärelinnas tegutseb evakueerimiskeskus, kust inimesed saavad edasi liikuda ohutumatele aladele mujal Ukrainas.

Kui kevadel võttis keskus vastu kuni 6000 inimest päevas, siis nüüd umbes 1500.

"Sõja alguses põgenesid inimesed Mariupolist lahingutegevuse eest ja siia pidama ei jäänud. Nüüd tulevad inimesed Zaporižžja ja Hersoni oblastist. Nemad loodavad, et Ukraina armee ajab varsti vaenlase välja ja nad saavad koju tagasi pöörduda. Sellepärast jääbki enamik põgenikest Zaporižžjasse ja siia oblastisse," rääkis Zaporižžja evakueerimiskeskuse koordinaator Aleksei Savitski.

Zaporižžja linn jääb samuti pidevalt tule alla. Olegi ja tema naabrite majad said raketitule tõttu kannatada, kuid Oleg on oma maja peaaegu taastanud.

"Ukrainas ei ole ohutuid kohti. Igas riigi nurgas võib saada pihta, nii Lääne-Ukrainas kui ka siin. Me peame sellega leppima, peame olema ühtsed, sest ainult nii oleme me tugevad;" ütles Oleg.

Samal arvamusel on ka need, kellel õnnestus põgeneda okupeeritud territooriumitelt.

"Mulle ei meeldi nende lähenemine. Nad ütlevad, et "me vallutame teid, vallutame Zaporižžja ja sealt edasi läheme Ameerika peale". Nad on ajupestud. Nad loodavad palju saavutada. Neil pole mingit võimalust. Olen 200 protsenti kindel," rääkis põgenik Tatjana.

Peale nende inimeste, kes põgenevad okupeeritud territooriumitelt, on ka need, kes suunduvad sinna tagasi. Enamus neist kardavad kaamera ees rääkida.

"Inimesed lähevad lihtsalt koju tagasi. Käisid näiteks haiglas ja peavad naasma koju. Või tõid lapse siia ja lähevad koju tagasi," ütles bussijuht Nikolai.

Okupeeritud aladele võib minna kas väikebussi või eraautoga. Neist moodustatakse kuni 300 sõidukiga kolonn. Vahepeal jäävad kolonnid niinimetatud hallis tsoonis tule alla. Aljona ja tema mees lähevad okupeeritud territooriumile, et evakueerida oma vanaema.

"See on ohtlik, me ei tea, mis meid ootab. Aga mis saaks siis meie vanaemast? Ta on väga vana, ta tuleb sealt ära tuua," rääkis Aljona.

Vene ametnikud ja poliitikud lubavad lähiajal viia ellu referendumi, mis liidaks okupeeritud alad Venemaaga.

"Nad lubasid referendumi teha, aga praegu vaikivad. Ilmselt ise ka ei tea, mida nad tegelikult tahavad. Ma pean silmas seda, et neil oli plaan septembri alguses teha referendum ja jagada inimestele välja Vene passid. Aga praegu on nad vait," ütles Nikolai.

"Ma ei tea, mis juhtub täna, ma ei tea, mis juhtub homme. Sellist elu me praegu elamegi," lausus Aljona.