Ees ootab juba kolmas talv, kus lisaks argiprobleemidele on taustal tiksumas teadmine valitsevast kriisist. Kui eelmistel aastatel räägiti palju tervishoiust, siis sel aastal on kõige keskmes elekter ja energia. Tegelikult on see kriis valitsenud juba eelmise aasta suvest alates, mil Venemaa režiimi liider Vladimir Putin oma sõjaplaani käivitas ning gaasitarneid Euroopasse vähendas. Kui ukrainlased on maksnud selle kõige eest eludega, siis ülejäänud eurooplaste küpsustest seisab alles ees – kas vabaduse ja demokraatia nimel ollakse valmis kannatama kõrgeid hindu ja mugavustest loobuma. Sõja tagajärgi on tunda kõikjal.

Esimene koht Belgias, kus Ukraina sõja mõju hindades välja lõi, oli n-ö friikartulite sektor. Kohalike jaoks pole tegemist pelgalt friikartulite, vaid rahvustoiduga. Kui varem tuli tuututäie kartulite eest välja käia kolm eurot, siis nüüd neli või enamgi.

"Belgias on friikartulid – nagu ka šokolaad ja õlu – emotsionaalselt olulised. Sa ei tunne hinnatõusu oma taskus, vaid oma südames. Sümboolselt on see belglaste jaoks olulisem kui kütuse või jalanõude hinnatõus, sest see on osa meie kultuurist," rääkis Belgia friikartulitootjate liidu juht Bernard Lefevre.

Lefevre'i sõnul on frittimisõli hind tõusnud varasemaga võrreldes kaks ja pool korda, aga energia hind kuni neli, sest kõikjal kasutatakse õli kuumutamiseks gaasi. Seetõttu on osad kohad otsustanud vaiksematel tundidel uksed sootuks sulgeda.

"Viimastel nädalatel kuulen aina enam, et päevasel ajal sulgetakse uksed ja ollakse avatud ainult õhtul kella viiest üheksani, sest siis on rohkem inimesi. Päevasel ajal pole asi seda väärt. Me kaotaksime friikartuleid valmistades raha, sest gaas põleks mitte millegi nimel," selgitas Lefevre.

Energiakriisi lahendamiseks kogunesid sel nädalal Euroopa energeetikaministrid, et siduda gaasi hind lahti elektri hinnast läbi erinevate kompensatsioonimeetmete. Otsused peaksid jõustuma septembri lõpus.

"Me anname nende ettepanekutega liikmeriikidele võimalusele saada lisavahendeid, millega kodutarbijate hinnatõusu leevendada ja see ongi vajalik selle sügise meede," ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Ent Brüsselis ja mujal pealinnades peetud aruteludes olukorra lahendamiseks keskendutakse säästukohtade asemel enam rahalisele kompensatsioonile. Paratamatult vähendab see aga inimeste huvi oma energiatarbimist tegelikult üle vaadata.

"Lühiajaliselt inimesed saavad pingutada, kasutades erakorralisi meetmeid, aga me ei saa mõelda, et terve talv läbi me nüüd hakkame börsi tunnihinna järgi oma igapäevaelu käima. Seda ma ei pea realistlikuks," ütles Eesti majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Kuid eksperdid pole sellega päris nõus, et kodumajapidamistelt ei saa eeldada tarbimishoiakute muutust kõrgete elektrihindade valguses. Näiteks läinud teisipäeval saatis California osariik laiali miljoneid sõnumeid palvega vähendada tarbimist ning see töötas.

"Näiteks Prantsusmaal on tehtud seda aastaid. Paljud tarbijad on valinud spetsiaalse paketi, kus neid informeeritakse kindlal ajal, mil elektrivõrgus on probleeme. Kogemused nii Prantsusmaalt kui ka Californiast näitavad, et see võib olla väga mõjus tööriist ja pole põhjust, miks me ei peaks proovima seda järele teha," rääkis Euroopa tarbijate organisatsiooni energiapoliitika ekspert Jaume Loffredo.

Tegelikult on sarnaseid tulemusi näha olnud ka Eestis, ent siis tegi hoiatustöö ära suuresti ajakirjandus.

"Me nägime, et see toimib. Info 4000-eurose megavatt-tunni kohta tuli välja ja tarbimistundide arv sellel konkreetsel ajavahemikul kukkus ikka ootamatult palju ka Eesti puhul. Nii et ette teavitamine toimib, aga see oli ka erakordselt suur tipp. Kui me räägime paarikümneeurosest vahest, siis ma ei ole kindel, kas see käitumuslik reaktsioon oleks sama tugev," rääkis Sikkut.

Tiputundide vältimise kõrval tuleks Euroopa tarbijaid esindava organisatsiooni hinnangul inimesi informeerida ka kõigist teistest säästukohtadest, mis neile jõukohased on.

"Kui inimestel on näiteks ukse ja põranda vahel ava, siis saab sinna panna kummiriba ja vähendada tarbimist märkimisväärselt. Asi on arusaamas, kuidas kodud on ehitatud ja kas on vigu, mida saaks parandada. Ja seda saab teha väga kiirelt. Meil on selline kogemus, kus meie liikmesorganisatsioonid on tarbijaid informeerinud lihtsatest lahendustest ja see on olnud väga efektiivne," selgitas Loffredo.

"Hea oleks toetustele lisada mingi tingimuslikkus. Näiteks valitsus annab mingit toetust vastutasuks tarbijate tegutsemise eest, et säästa energiat. Näiteks tarbida vähem, teha teatud tüüpi isoleerimistöid, osta LED-lampe, panna katusele päikesepaneele või muud taolist, mis oleks kooskõlas RePower EU plaaniga," kommenteeris mõttekoja EPC energeetikaekspert Marco Giuli.

Kuid on selge, et esmajoones tuleb eeskuju näidata avalikul sektoril. Näiteks Euroopa Komisjon sulges suvisel puhkuseperioodil mõned hooned. Võimalik, et talvisel perioodil tuleb ametnikel ja ajakirjanikel hakata ka teistmoodi riides käima.

"Energiasääst on asi, millele me paneme ilmselgelt palju rõhku ja olukorra arenedes jätkame sellega. Seega võib-olla pead sa, Joosep, sel talvel siia tulles kandma kampsunit," ütles Euroopa Komisjoni kõneisik Eric Mamer ERR-i korrespondendile Joosep Värgile.